Pime oli saatus, kui ta andis sulle au ja kuulsust

5.

„Mine siit,“ ütles ema, „Arthuri kotta, seal on parimad, heldeimad ja vapraimad mehed. Igal pool, kus sa näed kirikut, loe selle ees oma paternoster. Kus sa näed sööki ja jooki ja tunned, et vajad seda, aga kellelgi ei ole viisakust ega lahkust seda sulle pakkuda, võta seda ise. Kui sa kuuled kisendamist, mine selle suunas; eriti kui kisendab mõni naine. Kui sa näed kaunist juveeli, võta ja anna see teisele. Sellega teenid kuulsust. Ja kui sa näed kaunist naist, püüa võita teda ka siis, kui ta ei taha. See teeb sinust parema ja õilsama mehe, kui sa enne olid.“

17.

„Hüva, mu sõber,“ ütles mees, „mine ja istu nüüd; sina oled parim mõõgavõitleja sellel saarel. Mina olen sinu onu, sinu ema vend. Sa jääd mõneks ajaks minu juurde, et õppida maa kombeid ja tavasid ning viisakat käitumist, sündsust, õilsust ning isandlikkust. Unusta nüüd oma ema õpetused. Mina olen sulle õpetajaks ja mina löön su seepärast auväärseks rüütliks. Siitpeale tee nii: kui sa näed midagi kummalist, siis ära päri selle kohta, kui kellelgi ei ole viisakust sulle sellest rääkida. Laitus selle eest ei lange mitte sinule, vaid minule, sest mina olen su õpetaja.“

67.

„Peredur, ma ei tervita sind, sest sa ei vääri seda. Pime oli saatus, kui ta andis sulle au ja kuulsust. Kui sa tulid Lombaka Kuninga õuele, siis nägid sa seal noorukit, kes kandis teravaotsalist oda, ning oda otsal vereoja, mis jooksis kosena noormehe rusika poole. Samuti nägid sa seal teisi imesid ja sa ei küsinud nende tähendust ega põhjust. Kui sa oleksid küsinud, oleks kuningas tervise tagasi saanud ja tema valdused rahu. Aga võitlused ja lahingud kestavad edasi, rüütleid tapetakse, naised jäävad leseks, tütarlapsed ilma ülalpidajata, ja see kõik on sinu pärast.“

„Efrawci poeg Peredur
Rüütliromaan“
kymri keelest tõlkinud
Kalle Kasemaa
LR 2007 10

(„Mabinogioni“
kolmanda osa
teine rüütliromaan)