4.2.08

naljad saarlaste yle, Barack Obama ja brasiillased

ehk
rahvuskysimusest, teine osa

lähtuvalt Eurovisiooni lauluvõistlusega seoses yles kerkinud yldisematest probleemidest leiab Hanrahani juures aset taas kord yks keskmisest suuremat sorti sõnasõda aegumatuil teemil. lähtuvalt iseenda eelarvamusist, lisaksin mõne mõtte sinna juurde.

I. nali ja/või sallimatus

erinevate inimeste ja nende kodupaikade kohta käiv huumor või leebe pilge ei pruugi tingimata kaasas käia või tähendada rassismi.

see võib olla ysna tinglik, JUHUL KUI

1. rääkija või kuulaja hindab eelkõige selle juures mängu ilu
JA

2. suudab eristada kunstitõde elutõest ning yht žanrit teisest ehk peab säärast huumorit fiktsiooniks, aga mitte faktitäpseks uudiseks.

ent juhul kui yks tingimus neist kahest jääb täitmata, siis soodustab või toidab säärane huumor ja pilge kardetavasti sallimatust. identiteedinyansside ja inimeste eri ryhmituste vahetegemise juures on sääraste pisikeste harjumusi või suhtumisi kaardistavate või võrdlevate narratiivide olemasolu vältimatu ja kuulub elementaarsete ellujäämisstrateegiate juurde. nojah, isegi erakute kohta räägitakse kõiksugu lugusid, SEST nad on erakud.

yldine seaduspära: sildist või nimest tuletatakse varem või hiljem lugu, mis õigustab silti või nime. asja juurde käivad eelarvamused on fakultatiivsed, kuid paratamatud. tarvikorral võib iga anekdooti või eristamist – keeleteaduslikus või semiootilises mõttes distinktiivne ehk eristuv on "difference that makes a difference" – võtta sallimatuse ilminguna.

analoogia: sansaarast väljumine eeldab valgustatust; selles diskursuses hindan ennast igapäevaste praktikate valguses pigem hinajaana kui mahajaana koolkonda kuulujaks – – ja imetlen jäägitult neid, kes teemantvälgu või mis tahes teed pidi minust siuh ja siuh mööda uhavad.

II. demokraatide presidendikandidaat
Barack Obama
ei ole mustanahaline afroameeriklane


et USA käsiraamatud ytlevad Eesti kohta, et mustanahalisel on Maavallas tõenäoliselt keeruline ja võib-olla valus elada, on

1. yhelt poolt tõsi (oleme kõige valgem ja ses mõttes ilmselt tõesti kõige mahajäänum Euroopa Liidu riik; pigmendipuudus on minu meelest siiralt ilmselge geneetiline puue) ja

2. teiselt poolt tõsine blamage.

tunnistan, et ka mõni minu väljaytlemine n-sõna teemadel võib rassistlikke suhtumisi toita. mis teha? mitte nimetada inimesi rassinime, vaid rahvust või hõimu pidi (ameeriklane, joruba). Barack Obama nimetamine kas või "mustanahaliseks" on tõesti eksitav, sest implitseerib ennast LA või NY slummist ylestöötanut. tegelikkus – nagu mina teada sain Andrei Hvostovi kirjutisest – on polyneeslaste käest röövitud Honolulu ning jaavakeelne suurlinn Jakarta ning ainsa vanemana kesklääne päritolu valge ema (tõenäoliselt WASP). must nahk luo rahvusest eemalolevalt mitmenaisepidajalt. sõnaga: Barack on tõeline ilmahulgus, kes on tõenäoliselt valmis selleks, et tal läheb igapäevaeluks tarvis rohkem kui yhe keele (näiliselt) emakeelse kõneleja tasemel oskamist ning 2–3 väärtussysteemist tavakasutaja tasemel orienteerumist. arvatavasti koos kogu selle pealiskaudsusega: ma ei imestaks, kui ta 1½ korda aastas koliks.

III. kuidas mitte ära tunda
brasiillast, baski ja lätlast
ning neid omavahel segi ajada


ausõna, mina ei läinud Haldja synnipäeval otsekohe ega otseteed vestlema Morteni brasiillasest naisega, kellest ta on kirjutanud nii Sirbis kui ka oma blogis. õigupoolest ei teinud ma seda kogu õhtu jooksul. aga ma ei teadnud ka seda, et ta on brasiillane (ega võtnud tema päritolu teemaks, sest see võinuks olla jutuainenagi solvav ykskõik kellele kohalolijatest, pelgasin). oleks ma tema päritolu teadnud, võinuks ma pärida midagi kandomblee vms brasiilse asja kohta (kuigi ilmselt mitte Embraeri kohta, kellel on lihtsalt kaunis lyhendnimi ja kelle aktsia hinna kohta ma viimase kolme-nelja aasta jooksul midagi teadnud ei ole). tolles ääretult huvitavas riigis on viimasel ajal haridussysteemi ja majanduse kasv (tunamullu 3,7%) olnud ysna märkimisväärne, mistõttu on nad nii Orkutis kui ka Economistis silma paistnud.

muidugi, Leanne sõbrast brasiillase rahvus ei paistnud kah tema silmist. kui ma teda esimest korda nägin, mõtlesin, kas ta võiks olla bask, prantslane või lätlane (kõik ysna tõenäosed võimalused minule tol hetkel kättesaadavate andmete põhjal; kuigi ainuke bask, kellega ma tean ennast kõnelnud olevat, oli oma siniste silmade ja blondide juuste yle uhke ning nimetas neid enda erinevusena prantslastest-hispaanlastest, keda tema kodukandi läheduses elab ja kelle keeli ta oskab).

IV. moraal:
kuidas neegreid, mustanahalisi

ega eestlasi tegelikult olemas pole

ehk siis, rassikysimus on minu meelest lihtsalt pealiskaudne ja loll arusaamine rahvuskysimusest. lollust ega lolle aga ma ei salli ning eelistan neist läbi vaadata (ning seetõttu ei järgne pikemat arutlust lolluse liikidest ega põhjustest, mis oleks igati asjakohane), pealiskaudsuse probleemi seevastu eelistan lihtsalt isiklikel põhjusil eirata. rahvuskysimus iseenesest aga taandub lihtsale tõsiasjale, et ykski inimene ei tunne võõraste hõimude rahvakildude kombeid ega käibetõdesid nii hästi, kui võiks, ja seetõttu levitab tahtsi või tahtmata nende kohta väärarusaamu.

lisa. näiteid võõrastest rahvakildudest

9 kommentaari:

(Tõnis) ütles ...

Minevikku armunud inimesena pead üksnes sümboolse tähendusega lokaalseid identiteete reaalsemaks kui päriselt toimivaid, nt. rahvusel või kodulinnal põhinevaid? Ja nimetad neid, kes sinu konservatiivset minevikuihalust ei jaga, lollideks?

Ma ei tea, kas kuskil on olemas mõni setu, aga ma tean, et ma kindlasti ei tahaks sellise inimesega kohtuda. Kahtlustan, et ta peseb liiga harva pead ja käib sitalt riides.

oHpuu ütles ...

eimitte. nimetasin ka neid, mis täitsa tänases päevas toimivad ja on rahvuspõhised. hiinlane (han), kurd ja hausa on kindlasti rahvused. sindhi või marathi kohta pole ma nii kindel, aga põhimõtteliselt eesti mõistes on nad kindlasti rahvused. puštusid ma nimekirja millegipärast ei pannud.

linnad? jah, hea mõte. kahju, et see mulle kolm tundi tagasi pähe ei tulnud. linnadest ja asumitest (Supilinn; need Nõmme osad ja liigendused, millest mul aimugi pole; Kalamaja; Uus Maailm) ja nende omavahelistest suhetest ja nende kujutistest võiks muidugi ka pikalt rääkida.

mõte oli rohkem juhtida tähelepanu sellele, et asjad on keerulised ja identiteet ongi segane värk. alati võib leida olulise identiteedi kihi, millest meil aimugi pole. rahvus pole A & O ja ammugi pole ta yheselt mõistetav kategooria.

(proovi tõlkida eesti sõna RAHVUS viide juhuslikult valitud yle 20 miljoni kõnelejaga keelde ja vaata, mis välja tuleb.)

setudega oled sa kahtlemata juba kohtunudki. annan sinu sõnad edasi, hm, näiteks Nelele. (võta, Nele, kui juhtud seda siin lugema.) Seto Kongress muide on setud rahvuseks kuulutanud.

Hiiumaa on lihtsalt yks kena anomaalia, millega on hea rahvusse uskujate nina all vehkida. isegi 15aastased hiidlased teavad, kes on kohvilähker ja kes on odratolgus. (muude seltside elujõulisuses ma muidugi kahtlen isegi.)

lolle nimetamast ma hoidusin. paaniliselt. ma isegi ei mõtle selle peale, kes võiks loll olla. eitan neid, seega ei saa nimetada. lihtne.

tees jääb samaks: rassism = halvasti valitud yldistustasand + vilets informeeritus.

põle mõtet neegritest/mustanahalistest viisakas seltskonnas yldse rääkida, sest kõikidel neegritel/mustanahalistel on kamba peale liiga vähe yhist.

kes sa ise siuke oled? nigunii mõni saarlane? (äkki peaks siia lubama kommentaare postitada ainult neil, kelle päritolu mulle vähemalt põlvkonna-paari ulatuses teada või aimata on? ei, see oleks mõttetu piirang.)

Oop ütles ...

No siis oleks mina puhta kuss. Ma ei tea oma päritolust isegi suuremat.

Lollus ei ole muidugi rahvuslik nähe, see on igati kosmopoliitne. Lolle on kõigi rahvaste seas, v.a need, keda on nii vähe, et paaril allesjäänul võib puhtstatistiliselt vedada.

Yks sort lolle arvab, et kui inime räägib tema jaoks liiga keeruliselt, on tegemist snoobiga. Järeldus võib olla õige, arutluskäik siiski mitte. Sellised arusaamad lykkavad inimeste ilmapildi ja sõnavara ikka õite ahtakeseks.

Aga jutt on hea, äri Jackile maha.

Erlessa ütles ...

You did it again, ohpuu. :)

Minu meelest on rahvuse üle tehtavad naljad küll aeg-ajalt värskendavad.

Sa ikka mäletad, et ma olen saarlane?
:)

v. ütles ...

Tuletab meelde hiljuti teemaks tulnud asja, et sageli ütlevad Saaremaalt tulnud lapsed praami peal: "Näe, Eestimaa paistab!" Ja hiljuti kuulasin Lauri Vahtre loengut Eesti ajaloost ja siis ta mainis, et tema lapsed olid hiljuti pärast Saaremaa-reisi uurinud, et mismaal nad siis käisid...:-) Sellepeale on kolleegid mind korduvalt kiitnud, et küll ma olen tubli, et välismaalasena (saarlane) nii ilusti eesti keele selgeks saanud. :-D

oHpuu ütles ...

mhm, Erlessa, sa oled jätkuvalt yks minu kolmest lemmiksaarlasest, kui mitte lausa kõige lemmikum.

hiidlase/saarlasenaljadega ongi tegelikult nii, et nende õige ja hea esituskontekst on siuke, kus vastamisi on hiidlane ja saarlane, kes siis vastamisi räägivad. võidab see, kellel enne otsa lõpevad. mandrimehed ja -naised vaatavad pealt ja avaldavad poolehoidu, julgustavad, naeravad või on naermata (nagu spordivõistluste ajal ikka, eks).

viimased matšid, mis olen pidanud, on jäänud paraku kiduraks: olen sattunud vastamisi ysna piiratud repertuaariga saarlastega; yhtlasi on selgunud tavalised kaks-kolm avangunalja; mõnikord tahaks aga sellest viiekäigulisest soojendusest edasi ka pääseda. see aga eeldab mõlemalt poolelt trenni ja ettevalmistust.

oHpuu ütles ...

v.:

kord, kui Setumaal välitöid tegime ja rahvapärimust korjasime, kysis yks 90aastane kõnelemistõrges naine, kust me pärit oleme. saanud vastuse, järeldas siiralt: "Eestist."

mul oli kyll syrr olla.

Erlessa ütles ...

Kas tead, mu saarlasest tädi läks hiidlasele naiseks. Ei imed lõpe ilmas ilmaski...

Muuseas, mul on pühapäeval lingvistikaolümpiaad. Koolivooru juba võitsin ära. Hoia mulle pöialt. :)

oHpuu ütles ...

hoian.