raamatu-uudised II

jätkan, mis päeval katki jäi. kuus raamatut, kolmes paaris. nagu see tants, teate kyll.

* Riho Saard. Kalana. Iidse kalaküla lugu. Teine, täiendatud trükk. Kalana 2007. 155 lk.

Riho Saard on (ilmselt luterlik) kirikuloolane, kes on mulle silma paistnud oma mõistlikkusega, mis pole meie teoloogkonna hulgas yldse mitte nii enesestmõistetav. vist õppis hiidlasest isand Saard ka vahepeal Helsingis. peale nende kahe raamatu on ta kirjutanud veel Hirmuste ja Kiduspe kyla kultuuriloo. Kalana kyla on mind huvitanud eelkõige oma kuulsa kalakabeli poolest, mis seal enne sõda veel täitsa pysti oli. seal oli hõbedane kala, mis raamatu kaane peale on pandud. tema näitas siis, kuspool kala oli ja oli yldse kalameestele tähtis jumalakuju. samasugune kabel oli Jumindas Kolju otsal, Kolju kabeliks teda hyyti. folgi meestelaulu toas oli kadunud Ain Sarvel kombeks ikka rääkida Kolju kabeli lugu ja selle juurde laulda-tantsida Kolju kabeli laulu. tänavu tegi seda tema asemel Hao Paali.

* Riho Saard. Mägipe ja Suurepsi: Kõpu poolsaare taevased külad. Mägipe & Suurepsi 2007. 188 lk.

Mis siis siin sees on? Talude ja nende perede lood koos sugupuudega, juttu Mägipe Kõpu rahvamajast. piiritusevedamise ja piirivalve lugusid. mõistetavalt kirikutest-kabelitest ja Kõpu tuletornist. juba kolmandat korda kuulan raamatu vahele pandud plaati "Ühe lae pealt teise lae peale", millel laulab Mägipe kylast pärit 1899. aastal syndinud Juuli Küttim. seal peal on lastelaule, täitsa labajalana tantsitavaid laule ja mõned uuemad laulud, sh "Ai Lilla istus kammeris" umbes sama viisiga, millega Celia Roose sedasama laulab võru keeles plaadil "Vana sann", ja mõned valsitantsulaulud. võetud on need laulud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest (Mgn II 3135), ja lindistatud omal ajal magnetofonilindi kylge. tõenäoselt 1970ndatel, pakun (Mgn II peaks umbes sellest ajast olema), aga ega ma nii täpselt neid asju ei tea.

* Willard Van Orman Quine. Sõna ja objekt. Tõlkinud Anto Unt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. Avatud Eesti Raamat. 442 lk.
oluline teoreetiline teos analyytilisest keelefilosoofiast, sh tõlketeooriast. ostsin ilmselt põhiliselt truudusest semiootika osakonnale ja lootuses, et mul kunagi on aega ja tahtmist hilist Wittgensteini ja kõike muud säärast lugeda. pealegi ei maksnud ta praegu peaaegu midagi. aga Avatud Eesti Raamatu sarjas myyakse tihtipeale asjad läbi, nii et pärast otsi tikutulega taga, kui juhtub tarvis minema.

* Abu Hamid al-Ghazali. Eksitusest päästja. Lampide orv. Araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa 2007. 215 lk.

Kalle Kasemaa tõlked kipuvad enamasti huvitavad olema. islami kultuurist kipub meile ysna vähe jõudma. nyyd on yks asi jälle juures. loen parasjagu "Riisi ja soola aastaid", mis on alternatiivajalugu, lähtudes sellest, et 15. sajandil post nativitatem Christi suri Euroopa fyysiliselt musta surma all välja, nii et suurimateks maailma mõjutavateks kultuurilisteks jõududeks jäid Dar al-Islam ja Hiina. ja yleyldse kipub Euroopa kultuuris islam yha olulisemaks ja olulisemaks jõuks kujunema, nii et võiks kohaneda.


* Mary Douglas. Purity and Danger. An analysis of concept of pollution and taboo. London & New York, Routledge Classics 2002. 247 lk.
* Mary Douglas. Natural Symbols. Explorations in cosmology. London & New York, Routledge Classics 2003. 198 lk.

impulssost, aga seda on ka mitmed teised (kokkuvõttes oli ikka yks hull raamatuostmishaiguse hoog kyll). aga et tähtis antropoloog ja kirjutab (esimeses raamatus) keeldudest ja ryvetamisest, siis võib minu omades õpingutes oluliseks asjaks osutuda. ja yldiselt jätab hea ja mõnusa mulje, võiksin tast aru saada paremini kui mõnest teisest.