saatanlik ball

Ameerika saatkonnas seal Moskvas kord oli
üks uhke ja võimas vastuvõtt, ball.
Ja selle korraldas saadik William Bullitt,
kes auahnena üle lüüa tahtis kõik,
mis Moskva revolutsioonist peale oli näind.
Sinna kutsuti kõrged bolshevikud,
kes olid veel ellu jäänd.
Ja teatrieliiitki seal lõbutses, tantsis ja laulis.
Olid Meierhold, Tairov ja Dantshenko, Bulgakovgi seal.
Keskööl algas see ball, prozhektorid särasid kõikjal,
ja nurkades määgisid lambad ja ulusid hundid
ning lae all lendasid võõramaa linnud.
Üks kukk Strassburgi hanepasteeti maabus,
kui mängis Praha orkester seal Helsingi tulpide all.
Seal tegutses vapralt ka väikene mängukolhoos,
kus habemik talumees tõmbas bajaani.
Radek keskkomiteest shampust vapralt karule jootis,
karu marssal Jegorovi mundrile oksendas siis.
Kell üheksa hommikul lõppes see ball
ja viimaseks tantsuks oli lesginka.
Seda tantsisid kindralid, käevangus hoides
baleriine, kes KGB palgalehele kantud.
Nii tantsisid peatsed ohvrid ja timukad koos,
ei teadnud midagi sest jänkid, nad vaatasid pealt.
Ei teadnud siis Bullit, ei teadnud ta team:
kuu möödub ja tantsijad surnud on kõik.

Mati Unt
Meister ja Margarita
Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel
"Sõnalava" 2001 nr 2
lk 44-45