raamatu-uudised

käisin eile Talina kesklinna raamatupoode pidi. loen saagi yles. tundub, et Vaina Mälgu raamatukogu või vähemalt mingi osa sellest on teisele ringile jõudnud. mõni asi järgnevatest pärineb kindlalt (autori pyhendusega Vaina Mälgule), mõni asi tõenäoliselt (kust mujalt ikka siuke asi ringlusse läheb) tema riiulist.

* Sergei Lukyanenko, Vladimir Vasiliev. Day Watch. Translated by Andrew Bromfield. New York, Miramax Books, Hyperion 2006. 453 lk.

see on siis "Dnevnoj dozori" ingliskeelne tõlge. ma head ilukirjandust vene keeles ei suuda kyllalt kiiresti lugeda. pealegi põle ma Talinas venekeelset "Nočnoj dozori" ega "Dnevnoj dozori" näinud, aga kyllap lihtsalt ei käi kohtades, kus seda myya võidakse. ingliskeelsed tõlked aga jäid peaaegu otse jalgu, "Nočnoj dozorist" olen jagu saanud. vaadake ka filme, kes veel näind pole. tänapäevaste yleloomulike jõudude tegevuse tõetruu kujutis postsoveedi ruumis. ja alles paar nädalat tagasi "Nočnoj dozori" lugedes tuli pähe (aga ma nägin filme ikka mitu kuud enne suurema mäsu algust), et keegi naljahammas oleks võinud pronksiajal asutada Dnevoj Dozori nimelise ryhma, kes teinuks iga Nočnoj Dozori pressiteate peale enda oma. ja yldse, Lukjanenkol ei oleks ainult öisel vahtkonnal ilma päevaseta mõtet, sest nad valvavad teineteise järele ning kontrollivad vastastikku omavaheliste lepingutega sätestatud formaalseid mängureegleid. tegelikult on Lukjanenkol veel peale "Öise vahtkonna" ja "Päevase vahtkonna" ka "Hämariku vahtkond" ja "Viimane vahtkond". tetraloogia. mõni aeg tagasi liikusid kuulujutud kolmandast filmist. ei tea, millest see tehakse: kaks senist filmi katavad enam-vähem "Öise vahtkonna" raamatu, kuigi oma veerand jääb ikka välja.

* Else Roesdahl. Viikingite maailm: viikingid kodu- ja välismaal. Taani keelest tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn, Tänapäev 2007. 324 lk.

tõesti hea asi. igapidi ylevaatlik ja kenade piltidega. laenasin välja. ostke, veel on, aga arvatavasti myyakse läbi.


* K. Ristikivi. Eesti kirjanduse lugu. Vadstena, Kirjastus "Tõrvik" 1954. Iseseisvuslaste kirjavara 10. 136 lk.
tegelikult nõustus Ristikivi seda asja kirjutama alles suure veenmise peale, sama hästi kui vastu tahtmist. ja kuskil korrespondentsis Kreutz siis kurdab, et tellija sundis tegema ja pärast polnud rahul kah. vist oli nii, aga äkki valetan tahtmatult. aga usutavasti on hästi kirjutatud ikka, sõnu ta seada oskas. viimaseks räägib Uku Masingust. isegi lehekyljelise lõppsõna sappa ja seega kogu loo lõpetuseks tsiteerib "Tontide eest taganejate sõdurite laulu":

Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime süüdata merede vee.

* Kaalu Kirme. Eesti sõled. Tallinn, Kirjastus "Kunst" 1986. 183 lk.

igast siukesest maarahva vanema kultuuri tykist on tavaliselt yks raamat. see siis on sõlgedest. rahvariietest (rahvariidekomplektidest kihelkondade kaupa) on muidugi kolm põhjalikku ja veidi rohkem õhemaid raamatuid, aga see on ka nii tohutu ala, et iga võimu ajal tehakse uus. sõlgedest eraldi ei usu, et tuleks enam ligemate aastakymnete jooksul midagi võrreldavat, parimal juhul ehk kordustrykk. muinasaegsete ehetega toredad arheoloogid tegelevad, aga ei tea, kas monograafiat sealtpoolt oodata oleks. või muidu head pildiraamatut.

* Ülo Tedre, Veljo Tormis. Uus regilaulik. Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007. 311 lk.

sisaldab väga paljusid hitte, mille sõnad aga mitte igayhel meeles pole. kokku 150 laulu. kasulik taskuformaati raamat. spiraalköites, vanad regilaulikud olid lagunevamas köites.

* Synnyt. Toimittanut Marja Paasio. Kuvittanut Pekka Vuori. Forssa, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1976. 249 lk.

kuidas kõiksugu asjad syndinud on soomlaste varasema ettekujutuse järgi. etioloogilised ehk synni- ehk loomismuistendid, mis olla synnisõnadega suguluses, nagu räägitakse. siin kogumikus on kyll kõik proosa, synnisõnad on meie kandis regivärsilised loitsud, näiteks raua syndimise sõnadega saab rauast tulnud verejooksu kinni panna. vajalik raamat, mahub taskusse. eessõna oli asjalik, mäletan, et lugesin seda oma kolm-neli aastat tagasi. saan lõpuks laenatud eksemplari tagastada.


* Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Toimetanud Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967. 527 lk.

ysna heas korras eksemplar on. teaduslik ja kommenteeritud väljaanne, mis annab seni vist parima ylevaate muinasjuttudeks liigitatud rahvajuttudest meie rahvaluulearhiivis (võrguvariant on kah olemas, aga veidi kummaline ja kohmakas). lugusid pole isegi setu keelest kirjakeelde tõlgitud ega kohandatud. sellest on ylevaatlikum loomamuinasjuttude koha pealt Pille Kippari koostatud "Linnud, loomad, putukad" (mis on yhtlasi lasteraamat peale selle, et teaduslik antoloogia, ja annab osa tekste tõlkes), Risto Järve imemuinasjutuantoloogia pole veel ilmunud. vanapaganalugudest on muidugi kõrvale hea jällegi Pille Kippari tehtud "Antsu torupill", aga ilma kõnealuse Viidalepa antoloogiaks kutsutud raamatuta on ikka veidi keeruline eesti muinasjutumaastikul toime tulla. pealegi on seal mitu Johan Pihlaka vaisjalakeelset lugu sees (loe näiteks seenekuninga lugu) ja nii ilusat harju keelt sellistes kogustes pole ma kuskil mujal näind. hakka või Johan Pihlaka antoloogiat koostama.

* Mansi muinasjutte. Mansi keelest tõlkinud Kaido Kama ja Eerik Leibak. Pildid joonistanud Raivo Järvi. Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat" 1984. 27 lk.

"Saja rahva lugude" sarjast. ma ei tea, kuhu mu enda eksemplar jäänud on (või olen alati võõraid tarvitanud? ei tea). patsidega varestydruku lugu olen rääkinud isegi lapi keeles ja põhimõtteliselt on ta muutunud tundmatuseni minu suulises esituses tolle mansi kuninga tekstiga võrreldes, mille Kaidot-Eerikut tema käest kirja panid ja siia raamatusse ära tõlkisid. nojah, ja mansi vanu laule ma yldse ei tunne, seega ei mõista tarvitada ega õieti meelde jätta neid mytoloogilisi vormeleid, millest toosama jutt kubiseb. kolme ylejäänud lugu ei suuda praegu meenutadagi, kyllap tuleb need kah meelde jätta ja neid rääkida edasi.

* Kalevalaista kertomarunoutta. Toimittanut Matti Kuusi. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 362. Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1980. 256 lk.
ilmselt suurem jagu karjala ja soome pikki jutustavaid runolaule, mida elus tarvis võib minna. pidada olema hea valik, oma mulje kinnitab. "Suomen kansan vanhat runot" ehk SKVR on ometigi praeguseks vast oma 20 köidet paks ja seda ei jaksa ilmselt niipea hankida.

* Felix J. Oinas. Vargamäe tõde ja õigus. Esseid. Välis-Eesti ja EMP 1984. 272 lk.

9 esseed kirjandusest, 14 esseed rahvaluulest (sh supiks keedetud onu loost, 4 tk Kalevipojast, 2 tk lindudest ja ornitomytoloogiast), 5 esseed keelest. nii et pealkiri on veidi eksitav. ei ole tammsaareistika. osa esseid on kahtlemata Keele & Kirjanduse sarjas ilmunud kolmes esseeraamatus viimase pooleteist tosina aasta jooksul uuesti ära trykitud, aga kõik ilmselt mitte. Oinast on kah alati hea lugeda.

* Seppo Suhonen. Liivin kielen näytteitä. Helsinki 1975. Castrenianumin toimitteita 5. 119 lk.

Petõr Dambergi liivikeelsed jutud ja jutuajamised Seppo Suhosega. isand Dambergi enda pilt ka ilusti sees. tema tegi yks juhtumisi juttu ka yleeile õhtul. liivi muinasjutte peaks tõlkima hakkama, aga laiskus ei lase lahti. saaks oma liivi sõnavara meelde tuletada ja laiendadagi. isegi Kettuse liivi sõnaraamatu viimati Helsingis käies hankisin.

* Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Koostanud E. Muuk ja H. Rajamaa. 10. muudetud trükk. Rootsi-Eesti Õpperaamatufond, Stockholm 1974. 568 lk.

olen hakanud korjama vanu ÕSe. annan endale aru, et see hobi on veidi perversne, aga veidi irooniat mõjub eesti keelekorralduse taustal tervistavalt ja annab eluisu tagasi, kui igapäevaselt praktilist õigekeelt teiste inimeste tekstide peal rakendama peab. see on väliseesti "väike Muuk". mahub kenasti taskusse. ma ei tea, kas sealpool merd mõni uuem ÕS või VÕS ka välja anti, aga see võiks olla võrreldav kõige uuema okupatsiooni-ÕSiga aastast 1978 (muide: kas see "Õpilase ÕS" peaks olema uue aja "väike Muuk" ehk põhiline õigekeele suunaja? kehtiv suur ÕS maksab ju ometigi yle 600 krooni. ah õige, ÕS on ju võrgus ka olemas.)

* Vadja keele sõnaraamat. 5. Toimetanud Silja Grünberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. 375 lk.

siin köites on R & S, raadio kuni süüvve ('syya') . ei saa nad teda valmis ega otsa. yks-kaks köidet tuleb vist veel. väljaandmist alustati aastal 1990. köide kolme aasta kohta?

* Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. 498 lk.

artiklikogumik. enne muid tahan lugeda Arvo Krikmanni ja Karl Pajusalu artiklit "Kus on keskmurde keskpunkt?", kus on kvantitatiivselt ilmselt 101 huvitavat asja kindlaks teind. näiteks olla Pilistvere kihelkonna keel sõnavara poolest kõige omanäotum. loogiline, sest perifeeriad ollagi nii yleyldiselt rikkamad, sest seal käib igasugu mõtete ja inimeste liikumist rohkem ning nii elu lähebki kirjumaks.

* L. Abo. Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn, "Valgus" 1975. 232 lk.

sisaldab kõiki korrektuurimärke ja on muidu kah kasulik, kuigi arvestab arvutieelse trykikunstiga. vanu oskusi ei maksa unustada, ikka läheb tarvis. annan ära inimesele, kes juba mitu aastat tagasi sellest raamatust puudust tundis, pidi seda raamatukogust võtma ja puha.

jatkuu. kuus raamatut jäi kirjeldamata.