30.8.07
ajakatkestus (ajatarnija teade)
Pärnus põles maha ajajaam. ajatarbijatel Pärnus ja selle ymbruses on oodata ajakatkestust, mis kestab määratlemata aja. ajavarustus taastatakse esimesel võimalusel.
29.8.07
diplomaatiline missioon kyberruumis
räägitakse, et Päevaleht olla kirjutanud, et välisministeerium avab saatkonna Second Life'is. oodata tuleb, et Naši hakkaks selle ees käima meelt avaldamas, pommiähvardusi. ehk teevad teoks oma ähvarduse saatkond maha lõhkuda ja teisaldada.
järgmiseks peaks välisministeerium avama saatkonna ja sõjalise missiooni World of Warcraftis. sealtkaudu saaks kindlapeale Scoutspataljoni võõrleegioniks nimetatud kompaniile täiendust värvata, pidada symboolseid sõdu orkide vastu. ehk tulevad teisedki NATO liikmed või lihtsalt USA liitlased (Georgia, uu?) kampa ja siis saab pidada seal staabiõppusi.
järgmiseks peaks välisministeerium avama saatkonna ja sõjalise missiooni World of Warcraftis. sealtkaudu saaks kindlapeale Scoutspataljoni võõrleegioniks nimetatud kompaniile täiendust värvata, pidada symboolseid sõdu orkide vastu. ehk tulevad teisedki NATO liikmed või lihtsalt USA liitlased (Georgia, uu?) kampa ja siis saab pidada seal staabiõppusi.
28.8.07
hea mahjongimäng
tore inimene viitas yhte yle võrgu kättesaadavat mahjongimängu. sympaatne on ta selle poolest, et näeb ilus välja ja pole yhtegi tavalist võimalust sohki teha.
päeva jäledus
“Küll aga oleme sunnitud antud teenust pakkuma, sest teatud osa meie kliendirühmast omab antud toote järele suurt nõudlust,” ytles yks.paraku kahtlustan, et see inimene kas ei oska inimese keelt või on selle pingelise töö kõrvalt unustanud.
võidurelvastumine kaubandussektoris
suurte kaubanduskettide erasõjavägede vahel lahvatanud konkurentsisõja lahingute kolmandal päeval hukkus kõigil pooltel kokku 12 võitlejat. politsei ja riik on jätkuvalt neutraalsed. vahekohtuniku ja kiirabi teenust osutab Falck vastavalt rahvusvahelistele erasõja reeglitele.
24.8.07
kuidas on sõita jalgrattaga, mõõk vööl?
kõik algas sellest, et E helistas, et minu tellitud vöö metalljupid on valmis. leppisime kokku, et teeb mulle nahast vöö nende kylge kah, nahakunstnik, nagu ta on. vööd läheb tarvis, et kuhugi mõõka riputada oleks. piiritus laiskuses ei ole ma sellist vajalikku varustuse osa endale seni hankinud ega teinud, kuigi yksvahe oli isegi nahk olemas. aga et ta seda tegema hakata saaks, oli minu ja mõõga kyljest vaja mõõdud võtta. mõõka mul kontoris kaasas polnud, aga leppisime õhta peale kokku.
tegin töö ära ja siis kihutasin rattaga koju, haarasin tupes mõõga ja punase nahkmantli vöö, et mõõgatupp kuhugi riputada, kui mõlemad käed lenkstangi peal on. algul võtsin ta selga nii, kuidas mõõka ei kanta. selga. idee poolest vertikaalselt, aga tyhja ta niimoodi pysis. ikka libises viltu. poole tee peal tuli rattal muidugi kett maha – oligi teine juba nagu Kopli trammil, tahtis pingutada – ja siis panin, mõõk selgas, ketti ratta peale.
jõudsin kohale Sõpruse puiestee peale endise Citymarketi juurde. ja ootasin seal veerand või isegi lausa pool tundi, kuni E kohale tuli. arutasime siis, milline peaks vöö olema, jõudsime järeldusele, et samasugune, nagu VK-l, et mõõk jääb horisontaali ja vööga paralleelselt ning kinnitub kahe naharibaga mõõgatupe kahe rõnga kylge (oma 25 cm on neil rõngastel vahet). et rihmaga yle õla on mõõka tyytu kanda, jääb tilbendama. E võttis minu ymbert mõõdud. ja kokkulepitud lahendus tähendas, et mõõka ennast ei läinud tegelikult mõõtude võtmiseks yldse tarvis.
läksime kumbki oma teed. võtsin mõõga rihmaga yle õla. aga nii, et jäi kymmekond senti vöökohast kõrgemale. rattaga sõites jalad ju käivad ja allpool jääks ta väga ette - sättisin rihma siis nii, et ei jääks. tulemus? horisontaalis pysis, ei läind paigast peaaegu yldse. tilbendas kyll vasemale-paremale, aga ysna vähe ega jalakäijatele lapiti ei virutanud. silmaga mõõtes tundus käivat vasemale-paremale
* 20–30 kraadi siledal pinnal rahulikult sõites
* 30–40 kraadi ebatasasel pinnal, tuulega ja kõvasti vändates.
nojah, eksperimentaalarheoloogia, eks ole.
tegin töö ära ja siis kihutasin rattaga koju, haarasin tupes mõõga ja punase nahkmantli vöö, et mõõgatupp kuhugi riputada, kui mõlemad käed lenkstangi peal on. algul võtsin ta selga nii, kuidas mõõka ei kanta. selga. idee poolest vertikaalselt, aga tyhja ta niimoodi pysis. ikka libises viltu. poole tee peal tuli rattal muidugi kett maha – oligi teine juba nagu Kopli trammil, tahtis pingutada – ja siis panin, mõõk selgas, ketti ratta peale.
jõudsin kohale Sõpruse puiestee peale endise Citymarketi juurde. ja ootasin seal veerand või isegi lausa pool tundi, kuni E kohale tuli. arutasime siis, milline peaks vöö olema, jõudsime järeldusele, et samasugune, nagu VK-l, et mõõk jääb horisontaali ja vööga paralleelselt ning kinnitub kahe naharibaga mõõgatupe kahe rõnga kylge (oma 25 cm on neil rõngastel vahet). et rihmaga yle õla on mõõka tyytu kanda, jääb tilbendama. E võttis minu ymbert mõõdud. ja kokkulepitud lahendus tähendas, et mõõka ennast ei läinud tegelikult mõõtude võtmiseks yldse tarvis.
läksime kumbki oma teed. võtsin mõõga rihmaga yle õla. aga nii, et jäi kymmekond senti vöökohast kõrgemale. rattaga sõites jalad ju käivad ja allpool jääks ta väga ette - sättisin rihma siis nii, et ei jääks. tulemus? horisontaalis pysis, ei läind paigast peaaegu yldse. tilbendas kyll vasemale-paremale, aga ysna vähe ega jalakäijatele lapiti ei virutanud. silmaga mõõtes tundus käivat vasemale-paremale
* 20–30 kraadi siledal pinnal rahulikult sõites
* 30–40 kraadi ebatasasel pinnal, tuulega ja kõvasti vändates.
nojah, eksperimentaalarheoloogia, eks ole.
kelle valitsushimu aastatekoorem polnud lämmatada suutnud
Rüütel Durand, kelle iseloom aastatega sugugi polnud taltunud, hüüdis:
“Kui keegi on süüdi Püha Maa õnnetuses, siis on need süüria ja armeenia naised, keda franki vürstid ja krahvid meelesegaduses on kosinud. Tõepoolest, kõige õigem oleks olnud mõlemad nõiamoorid linnast välja saata ja anda kogu võim ühe sõjamehe kätte, küsimata, kas temas on piiskagi Guiscardide verd. Kui kuningas Henri oleks mees, oleks ta ammugi sõjaväe siia saatnud korda pidama ja ka itaalia kaupmeestelt võtnud tahtmise signoriat mängida.”
Et ka vend Reddecuer oli rääkinud kahest naisest, kellest ma midagi ei teadnud, palusin nüüd oma sõpru mulle olukorda selgitada. Ja et nad polnud seotud ei ühe ega teise võitleva poolega, sain lõpuks veidi selgema pildi sellest võitlusest, mis Tripoli pärast käimas oli.
Krahv Bohemund, kes kaks aastat tagasi oli surnud, oli viimne, kes põlvnes otsejoones esimesest Antiookia vürstist, kes oli olnud Robert Guiscardi poeg. Kuna ta seega oli normannide soost, oleksin pidanud ta vastu rohkem huvi tundma. Aga samal ajal oli ta olnud Templiordu suurmeistri vihaseim vastane ja ma ei kuulnud temast kunagi üht head sõna. Võisin sellepärast vaevalt uhke olla, et nii halb inimene põlvnes samalt maalt kui mina. Tema ema Sibylla oli olnud Armeenia printsess ja oma poja noores eas kaua aega ise valitsusohje käes hoidnud. Nüüd leidis see vana naine, kelle valitsushimu aastatekoorem polnud lämmatada suutnud, jälle oma aja tulnud olevat. Aga ta tütar, Bohemundi õde Lucia, kes oli abielus ühe Apuulia aadlikuga, pidas ennast Tripoli õiguslikuks pärijaks ja oli otsekohe siia sõitnud, et nõuda Tripoli krahvi tiitlit oma mehele. Kuigi ta abikaasa, nagu ütles rüütel Raymond, ei teadnud Tripolist muud, kui et see kuski hommiku pool asus. Tripoli kaubahärrad, kes enamikus olid pärit Itaalia linnadest, nagu igal pool mujalgi, olid meelsamini nõus teenima vana vürstinnat, keda nad vähemalt tundsid. Ja et ta oli vana ja jõuetu, leidsid nad paraja aja nõuda Tripolile samasuguseid õigusi, nagu oli Itaalia linnadel. Tripolist pidi saama vabalinn, nagu oli seda Akkon, kus kõiki linna asju otsustas kaupmeeste nõukogu ehk signoria, kuna krahv pidi leppima selle auga, mille talle andis ta tiitel.
Sellega algas võitlus ema ja tütre vahel, mis oli arenenud nii kaugele, et ei peetud häbiks isegi uskmatute sultani poole pöörduda abi ja toetuse saamiseks. Genova oli alguses toetanud vana Sibyllat, kes oli lubanud sealsetele kaupmeestele suuri eesõigusi. Aga Lucia, kelle poolt oli seadus, oli võitnud Hospidaliordu toetuse ja koos oskasid nad varsti ka genovalased endi poole meelitada. Nagu olukord nüüd oli, näis lesk vürstinna alla jäävat, sest teda toetasid ainult Pisa ja Veneetsia kaubahärrad. Sellega ei olnud ka Tripoli hiljuti loodud signoria sugugi üksmeelne. Või kui nad milleski ühel meelel olid, siis ainult selles, et suurmeister Guillaume de Beaujeu hoiatus oli ainult narrus või koguni katse Tripoli tülidest ise kasu lõigata.
Nii selgus jällegi kord, kui hädasti Püha Maa oleks vajanud kõvakäelist valitsejat. Aga kuningas Henri oli pärast kroonimispidustusi Küprosele tagasi pöördunud ja kuigi ta jättis oma venna enda asevalitsejaks Süüriasse (kus ta asukohaks oli Tüüros), ei seganud ta ennast palju selle sisemistesse asjadesse. See oli pettumuseks nii minule kui ka paljudele teistele, kuigi seda võis vabandada kuninga noorusega ja ta nõrga tervisega. Ometi oli siin palju vapraid mehi, mu eespoolnimetatud vanad sõbrad kaasa arvatud, kes tema käsu peale oleksid valmis olnud surmani võitlema.
Karl Ristikivi
Viimne linn
Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962
lk 171—173
“Kui keegi on süüdi Püha Maa õnnetuses, siis on need süüria ja armeenia naised, keda franki vürstid ja krahvid meelesegaduses on kosinud. Tõepoolest, kõige õigem oleks olnud mõlemad nõiamoorid linnast välja saata ja anda kogu võim ühe sõjamehe kätte, küsimata, kas temas on piiskagi Guiscardide verd. Kui kuningas Henri oleks mees, oleks ta ammugi sõjaväe siia saatnud korda pidama ja ka itaalia kaupmeestelt võtnud tahtmise signoriat mängida.”
Et ka vend Reddecuer oli rääkinud kahest naisest, kellest ma midagi ei teadnud, palusin nüüd oma sõpru mulle olukorda selgitada. Ja et nad polnud seotud ei ühe ega teise võitleva poolega, sain lõpuks veidi selgema pildi sellest võitlusest, mis Tripoli pärast käimas oli.
Krahv Bohemund, kes kaks aastat tagasi oli surnud, oli viimne, kes põlvnes otsejoones esimesest Antiookia vürstist, kes oli olnud Robert Guiscardi poeg. Kuna ta seega oli normannide soost, oleksin pidanud ta vastu rohkem huvi tundma. Aga samal ajal oli ta olnud Templiordu suurmeistri vihaseim vastane ja ma ei kuulnud temast kunagi üht head sõna. Võisin sellepärast vaevalt uhke olla, et nii halb inimene põlvnes samalt maalt kui mina. Tema ema Sibylla oli olnud Armeenia printsess ja oma poja noores eas kaua aega ise valitsusohje käes hoidnud. Nüüd leidis see vana naine, kelle valitsushimu aastatekoorem polnud lämmatada suutnud, jälle oma aja tulnud olevat. Aga ta tütar, Bohemundi õde Lucia, kes oli abielus ühe Apuulia aadlikuga, pidas ennast Tripoli õiguslikuks pärijaks ja oli otsekohe siia sõitnud, et nõuda Tripoli krahvi tiitlit oma mehele. Kuigi ta abikaasa, nagu ütles rüütel Raymond, ei teadnud Tripolist muud, kui et see kuski hommiku pool asus. Tripoli kaubahärrad, kes enamikus olid pärit Itaalia linnadest, nagu igal pool mujalgi, olid meelsamini nõus teenima vana vürstinnat, keda nad vähemalt tundsid. Ja et ta oli vana ja jõuetu, leidsid nad paraja aja nõuda Tripolile samasuguseid õigusi, nagu oli Itaalia linnadel. Tripolist pidi saama vabalinn, nagu oli seda Akkon, kus kõiki linna asju otsustas kaupmeeste nõukogu ehk signoria, kuna krahv pidi leppima selle auga, mille talle andis ta tiitel.
Sellega algas võitlus ema ja tütre vahel, mis oli arenenud nii kaugele, et ei peetud häbiks isegi uskmatute sultani poole pöörduda abi ja toetuse saamiseks. Genova oli alguses toetanud vana Sibyllat, kes oli lubanud sealsetele kaupmeestele suuri eesõigusi. Aga Lucia, kelle poolt oli seadus, oli võitnud Hospidaliordu toetuse ja koos oskasid nad varsti ka genovalased endi poole meelitada. Nagu olukord nüüd oli, näis lesk vürstinna alla jäävat, sest teda toetasid ainult Pisa ja Veneetsia kaubahärrad. Sellega ei olnud ka Tripoli hiljuti loodud signoria sugugi üksmeelne. Või kui nad milleski ühel meelel olid, siis ainult selles, et suurmeister Guillaume de Beaujeu hoiatus oli ainult narrus või koguni katse Tripoli tülidest ise kasu lõigata.
Nii selgus jällegi kord, kui hädasti Püha Maa oleks vajanud kõvakäelist valitsejat. Aga kuningas Henri oli pärast kroonimispidustusi Küprosele tagasi pöördunud ja kuigi ta jättis oma venna enda asevalitsejaks Süüriasse (kus ta asukohaks oli Tüüros), ei seganud ta ennast palju selle sisemistesse asjadesse. See oli pettumuseks nii minule kui ka paljudele teistele, kuigi seda võis vabandada kuninga noorusega ja ta nõrga tervisega. Ometi oli siin palju vapraid mehi, mu eespoolnimetatud vanad sõbrad kaasa arvatud, kes tema käsu peale oleksid valmis olnud surmani võitlema.
Karl Ristikivi
Viimne linn
Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962
lk 171—173
23.8.07
enesekriitika
nõutakse. saate:
1. yhe sõltuvuse vahetan välja teise vastu. tauriin -> kakao -> šokolaad -> tauriin -> kofeiin -> suhkur. jne. põhimõtteliselt on need kõik mingit sorti ergutid, millega tekitan endale illusiooni, et suudan olla rohkem ärkvel või teha rohkem kirjatööd kui muidu. kuigi tegelikult võiks ennast hoopis liigutada.
2. närin tähti. tyytult ja õelalt. isegi – võib-olla lausa eriti – siis, kui asi seda väärt pole. selle peale jäävad inimesed alalõpmata kurvaks või lähevad minu peale tigedaks. ja alles siis saan aru, et pingutan yle.
3. ei pea piiri. mõõdutundetus yhesõnaga, muu hulgas igasugu kirgedes. vt ka eelm. aga noh, olen sattunud nii kogemata ka Antslast Kanepisse kõndima.
4. jätan asju pooleli. liiga palju asju. selle punkti kah.
5. võtan halba nõu kuulda, kui hea inimene annab. seega ei mõtle piisavalt oma peaga, vaid pigem kaldun autoriteete mõnikord liig pimedasti usaldama. eile näiteks levitasin MSN-viirust, sest tuli usaldusväärse ja hea ja targa inimese nimega aknast. tyypiline tegelikult.
kes nyyd? olgu Tho, Oop, Tikker, Tin (kas sa yldse näed seda?) ja Jaanus (lojaalsuse kontroll, seltsimees!).
1. yhe sõltuvuse vahetan välja teise vastu. tauriin -> kakao -> šokolaad -> tauriin -> kofeiin -> suhkur. jne. põhimõtteliselt on need kõik mingit sorti ergutid, millega tekitan endale illusiooni, et suudan olla rohkem ärkvel või teha rohkem kirjatööd kui muidu. kuigi tegelikult võiks ennast hoopis liigutada.
2. närin tähti. tyytult ja õelalt. isegi – võib-olla lausa eriti – siis, kui asi seda väärt pole. selle peale jäävad inimesed alalõpmata kurvaks või lähevad minu peale tigedaks. ja alles siis saan aru, et pingutan yle.
3. ei pea piiri. mõõdutundetus yhesõnaga, muu hulgas igasugu kirgedes. vt ka eelm. aga noh, olen sattunud nii kogemata ka Antslast Kanepisse kõndima.
4. jätan asju pooleli. liiga palju asju. selle punkti kah.
5. võtan halba nõu kuulda, kui hea inimene annab. seega ei mõtle piisavalt oma peaga, vaid pigem kaldun autoriteete mõnikord liig pimedasti usaldama. eile näiteks levitasin MSN-viirust, sest tuli usaldusväärse ja hea ja targa inimese nimega aknast. tyypiline tegelikult.
kes nyyd? olgu Tho, Oop, Tikker, Tin (kas sa yldse näed seda?) ja Jaanus (lojaalsuse kontroll, seltsimees!).
viga, mida pole varem näinud
IT-mees: "oi, aga siin pole midagi huvitavat. vahetevahel võiks olla mõni selline viga, mida pole varem näinud. siis oleks päev korda läinud."teine IT-mees: "samas tuleb teha kõik, et sama viga mitu korda ei näeks."
tegelikult oli lihtsalt sinine surmaekraan, mida XP ajal näeb harva.
22.8.07
saatanlik ball
Ameerika saatkonnas seal Moskvas kord oliüks uhke ja võimas vastuvõtt, ball.
Ja selle korraldas saadik William Bullitt,
kes auahnena üle lüüa tahtis kõik,
mis Moskva revolutsioonist peale oli näind.
Sinna kutsuti kõrged bolshevikud,
kes olid veel ellu jäänd.
Ja teatrieliiitki seal lõbutses, tantsis ja laulis.
Olid Meierhold, Tairov ja Dantshenko, Bulgakovgi seal.
Keskööl algas see ball, prozhektorid särasid kõikjal,
ja nurkades määgisid lambad ja ulusid hundid
ning lae all lendasid võõramaa linnud.
Üks kukk Strassburgi hanepasteeti maabus,
kui mängis Praha orkester seal Helsingi tulpide all.
Seal tegutses vapralt ka väikene mängukolhoos,
kus habemik talumees tõmbas bajaani.
Radek keskkomiteest shampust vapralt karule jootis,
karu marssal Jegorovi mundrile oksendas siis.
Kell üheksa hommikul lõppes see ball
ja viimaseks tantsuks oli lesginka.
Seda tantsisid kindralid, käevangus hoides
baleriine, kes KGB palgalehele kantud.
Nii tantsisid peatsed ohvrid ja timukad koos,
ei teadnud midagi sest jänkid, nad vaatasid pealt.
Ei teadnud siis Bullit, ei teadnud ta team:
kuu möödub ja tantsijad surnud on kõik.
Mati Unt
Meister ja Margarita
Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel
"Sõnalava" 2001 nr 2
lk 44-45
Meister ja Margarita
Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel
"Sõnalava" 2001 nr 2
lk 44-45
20.8.07
guokte ođđa sápmelaš blogga / kaks uut lapi blogi
Johan Ailo čallá politihkka ja mediaid birra. soma. sáhta leat juo boaris blogga, muhto in nagoda eambbo geahččat leago (lean ain váibban ja sáhttan buohccistit). poliitikast ja meediast kirjutab. kena. võib ka vana blogi olla, aga ei jaksa vaadata, kas on (olen väsind ja vist kylma saand). omd: Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, nu ahte beaivvalaš sámegielaviisa lea vejolaš. nt: ajalehed Min Áigi ja Áššu yhinevad, nii et põhjalapikeelne päevaleht on võimalik.
Ihpil čallá eanet iežamet eallima ja universtitehtta birra. sus lea doppe okta nieida, gean liiko. kirjutab rohkem omaenda elust ja ylikoolist. tal on seal yks tydruk, kes talle meeldib.
(ja Anja oabbá galggašii eanet čallit go son nu bures máhttá. võiks tihemini kirjutada, sest nii hästi oskab.)
Ihpil čallá eanet iežamet eallima ja universtitehtta birra. sus lea doppe okta nieida, gean liiko. kirjutab rohkem omaenda elust ja ylikoolist. tal on seal yks tydruk, kes talle meeldib.
(ja Anja oabbá galggašii eanet čallit go son nu bures máhttá. võiks tihemini kirjutada, sest nii hästi oskab.)
unenägu ilma reklaamita
"ma kardan, et me ei jõua eales sinnamaale ega saa nii rikkaks, et ilma reklaamita unesid näha," arvas ta. "enne lendab maailm ikka õhku ja jääb prussakatele."
19.8.07
millest ma siin kirjutanud ei ole
väsind & surnd. kõiksugu asju vaja kah teha. seega ei kirjuta ma siia praegu:
* lõpuni folgi laupäeva kirjeldust (kuigi/sest ta oli varsti juba kuu aega tagasi)
* puuduliku varustuse saagat (see käsitleb veel varasemat aega)
* kuidas ma möödunud nädalavahetusel Oablust Talina hääletasin ja mis rahvast tee peal nägin
* kuidas ma veidi enne seda Saaremaal ja siis tuju ning igatsuse ajel Hiiumaal käisin
* kuidas päkapikkude ettepanek tundus parem kui haldjate oma ja kuidas reeturi yle kohut mõisteti
* kuidas Newsweeki lugedes hakkas tunduma, et Eesti kõrgharidussysteem sarnaneb Hiina omale
* ega sedagi, mida muud huvitavat ma sealt teada sain või mis mõtteid tuli.
lihtsalt ei viitsi ega jaksa. mõnda asja sellest nimekirjast on põhimõtteliselt loota, mõnda muud aga tõenäoliselt või yldse mitte. eks näis.
aga siiski: Ellomil ilmus ingliskeelne raamat. tal on mitu, ostke talt need ära. 200 kr maksab, kui postiga koju (või pigem postkontorisse) saadab.
* lõpuni folgi laupäeva kirjeldust (kuigi/sest ta oli varsti juba kuu aega tagasi)
* puuduliku varustuse saagat (see käsitleb veel varasemat aega)
* kuidas ma möödunud nädalavahetusel Oablust Talina hääletasin ja mis rahvast tee peal nägin
* kuidas ma veidi enne seda Saaremaal ja siis tuju ning igatsuse ajel Hiiumaal käisin
* kuidas päkapikkude ettepanek tundus parem kui haldjate oma ja kuidas reeturi yle kohut mõisteti
* kuidas Newsweeki lugedes hakkas tunduma, et Eesti kõrgharidussysteem sarnaneb Hiina omale
* ega sedagi, mida muud huvitavat ma sealt teada sain või mis mõtteid tuli.
lihtsalt ei viitsi ega jaksa. mõnda asja sellest nimekirjast on põhimõtteliselt loota, mõnda muud aga tõenäoliselt või yldse mitte. eks näis.
aga siiski: Ellomil ilmus ingliskeelne raamat. tal on mitu, ostke talt need ära. 200 kr maksab, kui postiga koju (või pigem postkontorisse) saadab.
16.8.07
kes teeb kassinahast kasuka, sellel hakkavad silmad vett jooksma
päeva rahvatarkus: kes teeb kassinahast kasuka, sellel hakkavad silmad vett jooksma.
(Eiseni kogust)
15.8.07
Eesti läheb euro asemel jeenile yle
räägitakse: "tead, miks Jaapani aserahandusminister tegelikult Eestis käis? et arutada, kuidas Eesti jeenile yle läheb. madalamad intressid ja puha."
enesetapp myrgiste mänguasjade pärast
aina verisemaks läheb. kes on järgmine? kas mänguasjad hakkavadki nyyd mööda ilma ringi käima ja inimesi myrgitama? (ja ikkagi, milline on nende seos rahvusvahelise merepiraatluse ja narkomaffiaga, kui juba myrkide peale läheb?) mul hakkab juba hirm, et ma nendele asjadele tähelepanu olen pööranud. paranoia. leht kirjutab:
Mürgiste Matteli mänguasjade tootja juht poos end üles
Augusti alguses korjas USA mängutootja Mattel müügilt üle miljoni mürgise mänguasja, nüüd on suure osa leludest tootnud Hiina tehase juht sooritanud enesetapu.
Zhang Shuhong, kellele kuulus osa Lee Der Toy Companyst, leiti Hiina meedia andmetel tema Lõuna-Hiinas asuvast tehasest üles pooduna. Mees sooritas enesetapu laupäeval, kirjutas BBC.
Kohalikes uudistes ei teatud Zhangi enesetapu põhjuseid, kuid teadu pärast oli tema firma Lee Der mänguasjade müügilt korjamise tõttu suure surve all.
14.8.07
kõivokõnõ
kõivokõnõ, (kõivo-sa-kõnõ,) tammõkõnõ
vahõr valgõ (vahõr jo valgõ) puukõnõ
alla juuri vesi joosi
pääle latvu päivä paistu
kasvi tammõ taivahe
vahõr valgõ pilve pääle
kiä läts tammõst taivahe
vahtrõst valgõst pilve pääle?
näio tammõst (näio läts tammõst) taivahe
vahtrõst valgõst pilve pääle
tahtse kuusta kosilasta
päävä pujast peiokõista
kuu oll kuri (kuu-uu oll kuri) kui oll kummõr
päiv oll pallav (pä-äiv oll pallav) kui tä paistu
kuu lahk ärä (kuu-uu lahk ärä) näio kulmu
päiv är palot (päivä är palot) näio palgõ
tahtsõ taivast tä tagasi
tahtsõ ärä maa pääle
kelle murõ murd' tammõ
kohe vette vaiu vahõr
imä murõ murd' tammõ
silmävette vaiu vahõr
õga ria edimäst puult kõrratas, nigu ülläh katõ edimädse värsi man sulgõ seeh kirjä pant: vaihõlõ tulõ "jo" vai "sa" vai "kjulh" vai midägi muud säänest, miä sobis. mõnõ kotusõ pääl ma tiiä, et lauldas määnegi kimmäs sõna vai venitedäs tuu asõmal silp pikembäst, neo kotusõ omma ka kiräh. kõrratas kats kõrda: iistütlejä esi ütles, õt "kõivokõnõ kõivo-sa-kõnõ tammõkõnõ", ja sõs park peräh samma muudu, õt "kõivokõnõ kõivo-sa-kõnõ tammõkõnõ".
ku tiiät viil mõnda sõnna, miä mul puudu jääs (ma pelgä, õt mõni iks jääs, näütüsest lõpuh vast oll midägi viil), sõs ütle no iks mullõ ka, selle et inämbäste jääs sjoo laul õga vahtsõ opmisega ria vai kats lühkümbäst. tuust om hallõ, selle et illos laul om ja võinu alasi pikemb olla.
ku viisi tahat kullõlda, sõs küsü õnnõ. ma või otsi, mul pidänü üts mp3 olõma, koh Leila laul.
ja inne ku unõta: pallo õnnõ, Leila. (täl om täämbä sünnüpäiv.)
vahõr valgõ (vahõr jo valgõ) puukõnõ
alla juuri vesi joosi
pääle latvu päivä paistu
kasvi tammõ taivahe
vahõr valgõ pilve pääle
kiä läts tammõst taivahe
vahtrõst valgõst pilve pääle?
näio tammõst (näio läts tammõst) taivahe
vahtrõst valgõst pilve pääle
tahtse kuusta kosilasta
päävä pujast peiokõista
kuu oll kuri (kuu-uu oll kuri) kui oll kummõr
päiv oll pallav (pä-äiv oll pallav) kui tä paistu
kuu lahk ärä (kuu-uu lahk ärä) näio kulmu
päiv är palot (päivä är palot) näio palgõ
tahtsõ taivast tä tagasi
tahtsõ ärä maa pääle
kelle murõ murd' tammõ
kohe vette vaiu vahõr
imä murõ murd' tammõ
silmävette vaiu vahõr
õga ria edimäst puult kõrratas, nigu ülläh katõ edimädse värsi man sulgõ seeh kirjä pant: vaihõlõ tulõ "jo" vai "sa" vai "kjulh" vai midägi muud säänest, miä sobis. mõnõ kotusõ pääl ma tiiä, et lauldas määnegi kimmäs sõna vai venitedäs tuu asõmal silp pikembäst, neo kotusõ omma ka kiräh. kõrratas kats kõrda: iistütlejä esi ütles, õt "kõivokõnõ kõivo-sa-kõnõ tammõkõnõ", ja sõs park peräh samma muudu, õt "kõivokõnõ kõivo-sa-kõnõ tammõkõnõ".
ku tiiät viil mõnda sõnna, miä mul puudu jääs (ma pelgä, õt mõni iks jääs, näütüsest lõpuh vast oll midägi viil), sõs ütle no iks mullõ ka, selle et inämbäste jääs sjoo laul õga vahtsõ opmisega ria vai kats lühkümbäst. tuust om hallõ, selle et illos laul om ja võinu alasi pikemb olla.
ku viisi tahat kullõlda, sõs küsü õnnõ. ma või otsi, mul pidänü üts mp3 olõma, koh Leila laul.
ja inne ku unõta: pallo õnnõ, Leila. (täl om täämbä sünnüpäiv.)
Mynd you, seal bites Kan be pretti nasti...
[isikunimi
merehädas mänguasi, võib-olla samuti kuritegelik
Õhtaleht aga teatab legomehest, kelle Hollandi sadamatöölised merehädast päästsid. tõenäoliselt ei saa me eales teada, milliseid hirmutegusid ja millise laeva pardal toime pani, et ta yle parda heideti. või äkki liigub selle ilmajao meredel hiiglaslik legopiraadilaev, mille meeskonna allumatud liikmed peavad planku pidi kalade kõhuvaluks vette vantsima? kas äkki eelmise sissekande kurikaelämblikmeesnukud kuuluvad samasse grupeeringusse? ei tea. aga leht kirjutas nii (kyllap naerab mees praegu habemesse ja kasutab heauskseid turiste pettusteks või muudeks pahategudeks ära):
Hollandis leiti ranniku lähedalt vees hulpimas hiiglaslik legost meisterdatud mees. Märgates kuju, alustasid sadamatöölised koheselt päästeoperatsiooni. Mehed tõid kaldale inimesesuuruse legomehe. Tõenäoliselt kusagil üle parda visatud lelu oli naeratav ja heleda peaga, kirjutab Femalefirst. Praegu seisab ta Zandvoorti sadamas ja rõõmustab turiste, kes temaga meelsasti pilte teevad.
13.8.07
kuritegelikud mänguasjad
yks tsiteerib:"Kolme nädala jooksul tabas toll kahel korral reisijatel kanepit, tabati ka sigarette ja salakütust, vahele jäid ka spidermani-nukud." – PM
teine imestab:
spidermaninukud vedasid kanepit ja kytust?!
12.8.07
kes on naasnud viikingite elukommete juurde
A. Bettik rääkis, et Demchogi mandalast Kalaisi mäel paistab Helgafell – "Koolnute Mõdusaal", mis asub nii kaugel lõunas, et seda mäge katavad kilomeetripaksused helkivad jääliustikud, mäel elab mõnisada Hedžra aegu sinna asustatud islandlast, kes on naasnud viikingite elukommete juurde.
Dan Simmons
Endymioni tõus
Inglise keelest tõlkinud
Mario Kivistik
Tallinn, Varrak 2006
lk 310
(T'ien Shani kirjeldusest)
Endymioni tõus
Inglise keelest tõlkinud
Mario Kivistik
Tallinn, Varrak 2006
lk 310
(T'ien Shani kirjeldusest)
Ockhami William on nurgatagune tootja
Mart Raukas kirjutab Ekspressis:Küsimuse peale, miks peab sel imeriistal olema neli tera, vaatas mees mind nagu last ja teatas pärast mõningast vaikust, et nagu igaüks peaks aru saama, ajab neli tera märksa paremini kui kolm, rääkimata vähemast arvust teradest.
Uurisin, kas ta on midagi kuulnud ka Occami habemenoast. Mees vastas kuivalt, et on kvaliteeti tagava Gillette’i volitatud esindaja ega võta kommenteerida nurgataguste firmade tooteid. Vaevalt mul aga midagi täiuslikumat leida õnnestub kui äsja turule jõudnud Gillette Fusion Nitro Super Quattro.
oh oleks ma ministrite pealik, minu salgas viisteistkymmend meest
Kord olin ma ministrite pealik,minu salgas viisteistkümmend meest,
:,: me röövisime rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid seest! :,:
Me majal oli puusärgi kuju
ja mastiks oli võllapuu
:,: mille otsas oli verine plagu
ja selle peal surnupealuu :,:
Me sõitsime läbi kõik mered,
kus iganes peatus me laev,
:,: me panime voolama vered,
end rikkasti tasus me vaev. :,:
Me laeval oli saaki nii palju
ja viina, mis igamees jõi.
:,: Kõik röövis veealune kalju,
mis laevale hukatust tõi. :,:
Kõik mehed mul uppusid ära,
merepõhja neil vaikne sai haud.
:,: Mina üksinda pääsesin ära,
mu päästjaks sai laeva laud. :,:
Oh, oleks ma ministrite pealik
minu salgas viisteistkümmend meest.
:,: Mina rööviksin rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid seest! :,:
*
Savisaar: kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks
Raudtee tagasiostmist dirigeerinud endise majandusministri Edgar Savisaare hinnangul ei oleks tema peaministriks oleku korral transiidikriisi tekkinudki.
*
Savisaar: mina pole peaminister
Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul ei tasu teda peaministriga segi ajada, sest erinevalt valitsusjuhist tema puhkuse ajal ametiautoga ei sõida.
*
vaata ka selle lauluõhtu neljandat laulu.
9.8.07
must lammas ostis põrsa kotis: tootmisjääke
yks imestab:
Iirimaa ei ole NATOs. huvitav.
teine kinnitab ja teab rohkem:
ei ole jah. ja iiri rohelised eelmisel nädalal kysisid, mida partei juhtkond teeb, et lõpetada Shannoni lennujaama kasutamine USA vägede transiidiks.
*
yks jutustab ja räägib ja pajatab:
sulle vist meeldisid metafooripesad? eilsesse lehte oleks peaaegu läinud must lammas, kes on põrsa kotis ostnud. Tšehhi oli uusliikmete hulgas skeptiline must lammas, kes ostis ELiga yhinedes põrsa kotis. pealkiri oleks "Tšehhi: must lammas, kes ostis põrsa kotis"
teise mõte läheb liikuma:
uued pealkirjad tulevad pähe:
"must lammas osustus mustaks hobuseks"
"leopardikiisu sai tähnilise soetõve"
*
yks leiab jälle:
hihih: "majanduse tõusulaine on jätkamas taandumist"
teine kontreerib ja kysib:
"majanduse tõusulaine jäätub tatsuvalt"
kusjuures: mis tõusulaine see enam on, kui ta taandub?
esimene yritab leida loogilist seletust:
noh, tõusulaine murdub ja siis hakkab taanduma. see on siuke kompleksne metafoor, taas kord.
teine leiab uusi nurki:
"majandustaeva kuu muutis tõusu mõõnaks"
taustaks pilt öisest Bali rannast, kus täiskuul on nt Alan Greenspani nägu
*
yks vahendab jutte:
IT-meestel ei ole närve, neil on kiibid. nad teevad restardi, kui läbi läheb, või tellivad uue jupi. nii räägitakse siinpool.
teine täiendab:
yhel hetkel ajab kondekas mingit vedelikku välja suurest nördimusest aeglase võrgu peale. ja siis tuleb emme välja vahetada, mis tähendab, et tegu on sisuliselt uue itimehega.
*
teine leiab omakorda:
"Pehme maandumine leiab juba aset"
no ei ole ju elegantne
esimene irvitab:
hee: pehme maandumise pehme ase
teine arendab teemat:
"majandus laskub pehmelt maandumisrajale"
Iirimaa ei ole NATOs. huvitav.
teine kinnitab ja teab rohkem:
ei ole jah. ja iiri rohelised eelmisel nädalal kysisid, mida partei juhtkond teeb, et lõpetada Shannoni lennujaama kasutamine USA vägede transiidiks.
*
yks jutustab ja räägib ja pajatab:
sulle vist meeldisid metafooripesad? eilsesse lehte oleks peaaegu läinud must lammas, kes on põrsa kotis ostnud. Tšehhi oli uusliikmete hulgas skeptiline must lammas, kes ostis ELiga yhinedes põrsa kotis. pealkiri oleks "Tšehhi: must lammas, kes ostis põrsa kotis"
teise mõte läheb liikuma:
uued pealkirjad tulevad pähe:
"must lammas osustus mustaks hobuseks"
"leopardikiisu sai tähnilise soetõve"
*
yks leiab jälle:
hihih: "majanduse tõusulaine on jätkamas taandumist"
teine kontreerib ja kysib:
"majanduse tõusulaine jäätub tatsuvalt"
kusjuures: mis tõusulaine see enam on, kui ta taandub?
esimene yritab leida loogilist seletust:
noh, tõusulaine murdub ja siis hakkab taanduma. see on siuke kompleksne metafoor, taas kord.
teine leiab uusi nurki:
"majandustaeva kuu muutis tõusu mõõnaks"
taustaks pilt öisest Bali rannast, kus täiskuul on nt Alan Greenspani nägu
*
yks vahendab jutte:
IT-meestel ei ole närve, neil on kiibid. nad teevad restardi, kui läbi läheb, või tellivad uue jupi. nii räägitakse siinpool.
teine täiendab:
yhel hetkel ajab kondekas mingit vedelikku välja suurest nördimusest aeglase võrgu peale. ja siis tuleb emme välja vahetada, mis tähendab, et tegu on sisuliselt uue itimehega.
*
teine leiab omakorda:
"Pehme maandumine leiab juba aset"
no ei ole ju elegantne
esimene irvitab:
hee: pehme maandumise pehme ase
teine arendab teemat:
"majandus laskub pehmelt maandumisrajale"
3.8.07
pilt: läti sõdur Iraagis Ak 4ga
hulgun mööda Vikipeediat ja avastan juhtumisi pildi läti sõdurist Iraagis. näeb lätlase moodi välja kyll, kannab vana digieelse laiguga vormi, tavaline pilt. aga et tal on käes vana tuttav Ak 4, on kyll veidi yllatav. pilt tehtud mullu Diwaniyah' lähedal kontrollpunktis. taustal on Iraagi sõjaväe võitlejad maastikuautol kuulipilduja ja mingi tankitõrjerelvaga.
raadio ytles just, et Iraagis olla surma saanud 3657 USA sõdurit. kaitseministri andmetel. poole kõrvaga kuulsin.
2.8.07
raamatu-uudised II
jätkan, mis päeval katki jäi. kuus raamatut, kolmes paaris. nagu see tants, teate kyll.
* Riho Saard. Kalana. Iidse kalaküla lugu. Teine, täiendatud trükk. Kalana 2007. 155 lk.
Riho Saard on (ilmselt luterlik) kirikuloolane, kes on mulle silma paistnud oma mõistlikkusega, mis pole meie teoloogkonna hulgas yldse mitte nii enesestmõistetav. vist õppis hiidlasest isand Saard ka vahepeal Helsingis. peale nende kahe raamatu on ta kirjutanud veel Hirmuste ja Kiduspe kyla kultuuriloo. Kalana kyla on mind huvitanud eelkõige oma kuulsa kalakabeli poolest, mis seal enne sõda veel täitsa pysti oli. seal oli hõbedane kala, mis raamatu kaane peale on pandud. tema näitas siis, kuspool kala oli ja oli yldse kalameestele tähtis jumalakuju. samasugune kabel oli Jumindas Kolju otsal, Kolju kabeliks teda hyyti. folgi meestelaulu toas oli kadunud Ain Sarvel kombeks ikka rääkida Kolju kabeli lugu ja selle juurde laulda-tantsida Kolju kabeli laulu. tänavu tegi seda tema asemel Hao Paali.
* Riho Saard. Mägipe ja Suurepsi: Kõpu poolsaare taevased külad. Mägipe & Suurepsi 2007. 188 lk.
Mis siis siin sees on? Talude ja nende perede lood koos sugupuudega, juttu Mägipe Kõpu rahvamajast. piiritusevedamise ja piirivalve lugusid. mõistetavalt kirikutest-kabelitest ja Kõpu tuletornist. juba kolmandat korda kuulan raamatu vahele pandud plaati "Ühe lae pealt teise lae peale", millel laulab Mägipe kylast pärit 1899. aastal syndinud Juuli Küttim. seal peal on lastelaule, täitsa labajalana tantsitavaid laule ja mõned uuemad laulud, sh "Ai Lilla istus kammeris" umbes sama viisiga, millega Celia Roose sedasama laulab võru keeles plaadil "Vana sann", ja mõned valsitantsulaulud. võetud on need laulud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest (Mgn II 3135), ja lindistatud omal ajal magnetofonilindi kylge. tõenäoselt 1970ndatel, pakun (Mgn II peaks umbes sellest ajast olema), aga ega ma nii täpselt neid asju ei tea.
* Willard Van Orman Quine. Sõna ja objekt. Tõlkinud Anto Unt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. Avatud Eesti Raamat. 442 lk.
oluline teoreetiline teos analyytilisest keelefilosoofiast, sh tõlketeooriast. ostsin ilmselt põhiliselt truudusest semiootika osakonnale ja lootuses, et mul kunagi on aega ja tahtmist hilist Wittgensteini ja kõike muud säärast lugeda. pealegi ei maksnud ta praegu peaaegu midagi. aga Avatud Eesti Raamatu sarjas myyakse tihtipeale asjad läbi, nii et pärast otsi tikutulega taga, kui juhtub tarvis minema.
* Abu Hamid al-Ghazali. Eksitusest päästja. Lampide orv. Araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa 2007. 215 lk.
Kalle Kasemaa tõlked kipuvad enamasti huvitavad olema. islami kultuurist kipub meile ysna vähe jõudma. nyyd on yks asi jälle juures. loen parasjagu "Riisi ja soola aastaid", mis on alternatiivajalugu, lähtudes sellest, et 15. sajandil post nativitatem Christi suri Euroopa fyysiliselt musta surma all välja, nii et suurimateks maailma mõjutavateks kultuurilisteks jõududeks jäid Dar al-Islam ja Hiina. ja yleyldse kipub Euroopa kultuuris islam yha olulisemaks ja olulisemaks jõuks kujunema, nii et võiks kohaneda.
* Mary Douglas. Purity and Danger. An analysis of concept of pollution and taboo. London & New York, Routledge Classics 2002. 247 lk.
* Mary Douglas. Natural Symbols. Explorations in cosmology. London & New York, Routledge Classics 2003. 198 lk.
impulssost, aga seda on ka mitmed teised (kokkuvõttes oli ikka yks hull raamatuostmishaiguse hoog kyll). aga et tähtis antropoloog ja kirjutab (esimeses raamatus) keeldudest ja ryvetamisest, siis võib minu omades õpingutes oluliseks asjaks osutuda. ja yldiselt jätab hea ja mõnusa mulje, võiksin tast aru saada paremini kui mõnest teisest.
* Riho Saard. Kalana. Iidse kalaküla lugu. Teine, täiendatud trükk. Kalana 2007. 155 lk.Riho Saard on (ilmselt luterlik) kirikuloolane, kes on mulle silma paistnud oma mõistlikkusega, mis pole meie teoloogkonna hulgas yldse mitte nii enesestmõistetav. vist õppis hiidlasest isand Saard ka vahepeal Helsingis. peale nende kahe raamatu on ta kirjutanud veel Hirmuste ja Kiduspe kyla kultuuriloo. Kalana kyla on mind huvitanud eelkõige oma kuulsa kalakabeli poolest, mis seal enne sõda veel täitsa pysti oli. seal oli hõbedane kala, mis raamatu kaane peale on pandud. tema näitas siis, kuspool kala oli ja oli yldse kalameestele tähtis jumalakuju. samasugune kabel oli Jumindas Kolju otsal, Kolju kabeliks teda hyyti. folgi meestelaulu toas oli kadunud Ain Sarvel kombeks ikka rääkida Kolju kabeli lugu ja selle juurde laulda-tantsida Kolju kabeli laulu. tänavu tegi seda tema asemel Hao Paali.
* Riho Saard. Mägipe ja Suurepsi: Kõpu poolsaare taevased külad. Mägipe & Suurepsi 2007. 188 lk.
Mis siis siin sees on? Talude ja nende perede lood koos sugupuudega, juttu Mägipe Kõpu rahvamajast. piiritusevedamise ja piirivalve lugusid. mõistetavalt kirikutest-kabelitest ja Kõpu tuletornist. juba kolmandat korda kuulan raamatu vahele pandud plaati "Ühe lae pealt teise lae peale", millel laulab Mägipe kylast pärit 1899. aastal syndinud Juuli Küttim. seal peal on lastelaule, täitsa labajalana tantsitavaid laule ja mõned uuemad laulud, sh "Ai Lilla istus kammeris" umbes sama viisiga, millega Celia Roose sedasama laulab võru keeles plaadil "Vana sann", ja mõned valsitantsulaulud. võetud on need laulud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest (Mgn II 3135), ja lindistatud omal ajal magnetofonilindi kylge. tõenäoselt 1970ndatel, pakun (Mgn II peaks umbes sellest ajast olema), aga ega ma nii täpselt neid asju ei tea.
* Willard Van Orman Quine. Sõna ja objekt. Tõlkinud Anto Unt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. Avatud Eesti Raamat. 442 lk.oluline teoreetiline teos analyytilisest keelefilosoofiast, sh tõlketeooriast. ostsin ilmselt põhiliselt truudusest semiootika osakonnale ja lootuses, et mul kunagi on aega ja tahtmist hilist Wittgensteini ja kõike muud säärast lugeda. pealegi ei maksnud ta praegu peaaegu midagi. aga Avatud Eesti Raamatu sarjas myyakse tihtipeale asjad läbi, nii et pärast otsi tikutulega taga, kui juhtub tarvis minema.
* Abu Hamid al-Ghazali. Eksitusest päästja. Lampide orv. Araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa. Avatud Eesti Raamat. Ilmamaa 2007. 215 lk.Kalle Kasemaa tõlked kipuvad enamasti huvitavad olema. islami kultuurist kipub meile ysna vähe jõudma. nyyd on yks asi jälle juures. loen parasjagu "Riisi ja soola aastaid", mis on alternatiivajalugu, lähtudes sellest, et 15. sajandil post nativitatem Christi suri Euroopa fyysiliselt musta surma all välja, nii et suurimateks maailma mõjutavateks kultuurilisteks jõududeks jäid Dar al-Islam ja Hiina. ja yleyldse kipub Euroopa kultuuris islam yha olulisemaks ja olulisemaks jõuks kujunema, nii et võiks kohaneda.
* Mary Douglas. Purity and Danger. An analysis of concept of pollution and taboo. London & New York, Routledge Classics 2002. 247 lk.
* Mary Douglas. Natural Symbols. Explorations in cosmology. London & New York, Routledge Classics 2003. 198 lk.
impulssost, aga seda on ka mitmed teised (kokkuvõttes oli ikka yks hull raamatuostmishaiguse hoog kyll). aga et tähtis antropoloog ja kirjutab (esimeses raamatus) keeldudest ja ryvetamisest, siis võib minu omades õpingutes oluliseks asjaks osutuda. ja yldiselt jätab hea ja mõnusa mulje, võiksin tast aru saada paremini kui mõnest teisest.
raamatu-uudised
käisin eile Talina kesklinna raamatupoode pidi. loen saagi yles. tundub, et Vaina Mälgu raamatukogu või vähemalt mingi osa sellest on teisele ringile jõudnud. mõni asi järgnevatest pärineb kindlalt (autori pyhendusega Vaina Mälgule), mõni asi tõenäoliselt (kust mujalt ikka siuke asi ringlusse läheb) tema riiulist.
* Sergei Lukyanenko, Vladimir Vasiliev. Day Watch. Translated by Andrew Bromfield. New York, Miramax Books, Hyperion 2006. 453 lk.
see on siis "Dnevnoj dozori" ingliskeelne tõlge. ma head ilukirjandust vene keeles ei suuda kyllalt kiiresti lugeda. pealegi põle ma Talinas venekeelset "Nočnoj dozori" ega "Dnevnoj dozori" näinud, aga kyllap lihtsalt ei käi kohtades, kus seda myya võidakse. ingliskeelsed tõlked aga jäid peaaegu otse jalgu, "Nočnoj dozorist" olen jagu saanud. vaadake ka filme, kes veel näind pole. tänapäevaste yleloomulike jõudude tegevuse tõetruu kujutis postsoveedi ruumis. ja alles paar nädalat tagasi "Nočnoj dozori" lugedes tuli pähe (aga ma nägin filme ikka mitu kuud enne suurema mäsu algust), et keegi naljahammas oleks võinud pronksiajal asutada Dnevoj Dozori nimelise ryhma, kes teinuks iga Nočnoj Dozori pressiteate peale enda oma. ja yldse, Lukjanenkol ei oleks ainult öisel vahtkonnal ilma päevaseta mõtet, sest nad valvavad teineteise järele ning kontrollivad vastastikku omavaheliste lepingutega sätestatud formaalseid mängureegleid. tegelikult on Lukjanenkol veel peale "Öise vahtkonna" ja "Päevase vahtkonna" ka "Hämariku vahtkond" ja "Viimane vahtkond". tetraloogia. mõni aeg tagasi liikusid kuulujutud kolmandast filmist. ei tea, millest see tehakse: kaks senist filmi katavad enam-vähem "Öise vahtkonna" raamatu, kuigi oma veerand jääb ikka välja.
* Else Roesdahl. Viikingite maailm: viikingid kodu- ja välismaal. Taani keelest tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn, Tänapäev 2007. 324 lk.
tõesti hea asi. igapidi ylevaatlik ja kenade piltidega. laenasin välja. ostke, veel on, aga arvatavasti myyakse läbi.
* K. Ristikivi. Eesti kirjanduse lugu. Vadstena, Kirjastus "Tõrvik" 1954. Iseseisvuslaste kirjavara 10. 136 lk.
tegelikult nõustus Ristikivi seda asja kirjutama alles suure veenmise peale, sama hästi kui vastu tahtmist. ja kuskil korrespondentsis Kreutz siis kurdab, et tellija sundis tegema ja pärast polnud rahul kah. vist oli nii, aga äkki valetan tahtmatult. aga usutavasti on hästi kirjutatud ikka, sõnu ta seada oskas. viimaseks räägib Uku Masingust. isegi lehekyljelise lõppsõna sappa ja seega kogu loo lõpetuseks tsiteerib "Tontide eest taganejate sõdurite laulu":
Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime süüdata merede vee.
* Kaalu Kirme. Eesti sõled. Tallinn, Kirjastus "Kunst" 1986. 183 lk.
igast siukesest maarahva vanema kultuuri tykist on tavaliselt yks raamat. see siis on sõlgedest. rahvariietest (rahvariidekomplektidest kihelkondade kaupa) on muidugi kolm põhjalikku ja veidi rohkem õhemaid raamatuid, aga see on ka nii tohutu ala, et iga võimu ajal tehakse uus. sõlgedest eraldi ei usu, et tuleks enam ligemate aastakymnete jooksul midagi võrreldavat, parimal juhul ehk kordustrykk. muinasaegsete ehetega toredad arheoloogid tegelevad, aga ei tea, kas monograafiat sealtpoolt oodata oleks. või muidu head pildiraamatut.
* Ülo Tedre, Veljo Tormis. Uus regilaulik. Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007. 311 lk.
sisaldab väga paljusid hitte, mille sõnad aga mitte igayhel meeles pole. kokku 150 laulu. kasulik taskuformaati raamat. spiraalköites, vanad regilaulikud olid lagunevamas köites.
* Synnyt. Toimittanut Marja Paasio. Kuvittanut Pekka Vuori. Forssa, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1976. 249 lk.
kuidas kõiksugu asjad syndinud on soomlaste varasema ettekujutuse järgi. etioloogilised ehk synni- ehk loomismuistendid, mis olla synnisõnadega suguluses, nagu räägitakse. siin kogumikus on kyll kõik proosa, synnisõnad on meie kandis regivärsilised loitsud, näiteks raua syndimise sõnadega saab rauast tulnud verejooksu kinni panna. vajalik raamat, mahub taskusse. eessõna oli asjalik, mäletan, et lugesin seda oma kolm-neli aastat tagasi. saan lõpuks laenatud eksemplari tagastada.
* Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Toimetanud Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967. 527 lk.
ysna heas korras eksemplar on. teaduslik ja kommenteeritud väljaanne, mis annab seni vist parima ylevaate muinasjuttudeks liigitatud rahvajuttudest meie rahvaluulearhiivis (võrguvariant on kah olemas, aga veidi kummaline ja kohmakas). lugusid pole isegi setu keelest kirjakeelde tõlgitud ega kohandatud. sellest on ylevaatlikum loomamuinasjuttude koha pealt Pille Kippari koostatud "Linnud, loomad, putukad" (mis on yhtlasi lasteraamat peale selle, et teaduslik antoloogia, ja annab osa tekste tõlkes), Risto Järve imemuinasjutuantoloogia pole veel ilmunud. vanapaganalugudest on muidugi kõrvale hea jällegi Pille Kippari tehtud "Antsu torupill", aga ilma kõnealuse Viidalepa antoloogiaks kutsutud raamatuta on ikka veidi keeruline eesti muinasjutumaastikul toime tulla. pealegi on seal mitu Johan Pihlaka vaisjalakeelset lugu sees (loe näiteks seenekuninga lugu) ja nii ilusat harju keelt sellistes kogustes pole ma kuskil mujal näind. hakka või Johan Pihlaka antoloogiat koostama.
* Mansi muinasjutte. Mansi keelest tõlkinud Kaido Kama ja Eerik Leibak. Pildid joonistanud Raivo Järvi. Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat" 1984. 27 lk.
"Saja rahva lugude" sarjast. ma ei tea, kuhu mu enda eksemplar jäänud on (või olen alati võõraid tarvitanud? ei tea). patsidega varestydruku lugu olen rääkinud isegi lapi keeles ja põhimõtteliselt on ta muutunud tundmatuseni minu suulises esituses tolle mansi kuninga tekstiga võrreldes, mille Kaidot-Eerikut tema käest kirja panid ja siia raamatusse ära tõlkisid. nojah, ja mansi vanu laule ma yldse ei tunne, seega ei mõista tarvitada ega õieti meelde jätta neid mytoloogilisi vormeleid, millest toosama jutt kubiseb. kolme ylejäänud lugu ei suuda praegu meenutadagi, kyllap tuleb need kah meelde jätta ja neid rääkida edasi.
* Kalevalaista kertomarunoutta. Toimittanut Matti Kuusi. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 362. Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1980. 256 lk.
ilmselt suurem jagu karjala ja soome pikki jutustavaid runolaule, mida elus tarvis võib minna. pidada olema hea valik, oma mulje kinnitab. "Suomen kansan vanhat runot" ehk SKVR on ometigi praeguseks vast oma 20 köidet paks ja seda ei jaksa ilmselt niipea hankida.
* Felix J. Oinas. Vargamäe tõde ja õigus. Esseid. Välis-Eesti ja EMP 1984. 272 lk.
9 esseed kirjandusest, 14 esseed rahvaluulest (sh supiks keedetud onu loost, 4 tk Kalevipojast, 2 tk lindudest ja ornitomytoloogiast), 5 esseed keelest. nii et pealkiri on veidi eksitav. ei ole tammsaareistika. osa esseid on kahtlemata Keele & Kirjanduse sarjas ilmunud kolmes esseeraamatus viimase pooleteist tosina aasta jooksul uuesti ära trykitud, aga kõik ilmselt mitte. Oinast on kah alati hea lugeda.
* Seppo Suhonen. Liivin kielen näytteitä. Helsinki 1975. Castrenianumin toimitteita 5. 119 lk.
Petõr Dambergi liivikeelsed jutud ja jutuajamised Seppo Suhosega. isand Dambergi enda pilt ka ilusti sees. tema tegi yks juhtumisi juttu ka yleeile õhtul. liivi muinasjutte peaks tõlkima hakkama, aga laiskus ei lase lahti. saaks oma liivi sõnavara meelde tuletada ja laiendadagi. isegi Kettuse liivi sõnaraamatu viimati Helsingis käies hankisin.
* Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Koostanud E. Muuk ja H. Rajamaa. 10. muudetud trükk. Rootsi-Eesti Õpperaamatufond, Stockholm 1974. 568 lk.
olen hakanud korjama vanu ÕSe. annan endale aru, et see hobi on veidi perversne, aga veidi irooniat mõjub eesti keelekorralduse taustal tervistavalt ja annab eluisu tagasi, kui igapäevaselt praktilist õigekeelt teiste inimeste tekstide peal rakendama peab. see on väliseesti "väike Muuk". mahub kenasti taskusse. ma ei tea, kas sealpool merd mõni uuem ÕS või VÕS ka välja anti, aga see võiks olla võrreldav kõige uuema okupatsiooni-ÕSiga aastast 1978 (muide: kas see "Õpilase ÕS" peaks olema uue aja "väike Muuk" ehk põhiline õigekeele suunaja? kehtiv suur ÕS maksab ju ometigi yle 600 krooni. ah õige, ÕS on ju võrgus ka olemas.)
* Vadja keele sõnaraamat. 5. Toimetanud Silja Grünberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. 375 lk.
siin köites on R & S, raadio kuni süüvve ('syya') . ei saa nad teda valmis ega otsa. yks-kaks köidet tuleb vist veel. väljaandmist alustati aastal 1990. köide kolme aasta kohta?
* Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. 498 lk.
artiklikogumik. enne muid tahan lugeda Arvo Krikmanni ja Karl Pajusalu artiklit "Kus on keskmurde keskpunkt?", kus on kvantitatiivselt ilmselt 101 huvitavat asja kindlaks teind. näiteks olla Pilistvere kihelkonna keel sõnavara poolest kõige omanäotum. loogiline, sest perifeeriad ollagi nii yleyldiselt rikkamad, sest seal käib igasugu mõtete ja inimeste liikumist rohkem ning nii elu lähebki kirjumaks.
* L. Abo. Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn, "Valgus" 1975. 232 lk.
sisaldab kõiki korrektuurimärke ja on muidu kah kasulik, kuigi arvestab arvutieelse trykikunstiga. vanu oskusi ei maksa unustada, ikka läheb tarvis. annan ära inimesele, kes juba mitu aastat tagasi sellest raamatust puudust tundis, pidi seda raamatukogust võtma ja puha.
jatkuu. kuus raamatut jäi kirjeldamata.
* Sergei Lukyanenko, Vladimir Vasiliev. Day Watch. Translated by Andrew Bromfield. New York, Miramax Books, Hyperion 2006. 453 lk.see on siis "Dnevnoj dozori" ingliskeelne tõlge. ma head ilukirjandust vene keeles ei suuda kyllalt kiiresti lugeda. pealegi põle ma Talinas venekeelset "Nočnoj dozori" ega "Dnevnoj dozori" näinud, aga kyllap lihtsalt ei käi kohtades, kus seda myya võidakse. ingliskeelsed tõlked aga jäid peaaegu otse jalgu, "Nočnoj dozorist" olen jagu saanud. vaadake ka filme, kes veel näind pole. tänapäevaste yleloomulike jõudude tegevuse tõetruu kujutis postsoveedi ruumis. ja alles paar nädalat tagasi "Nočnoj dozori" lugedes tuli pähe (aga ma nägin filme ikka mitu kuud enne suurema mäsu algust), et keegi naljahammas oleks võinud pronksiajal asutada Dnevoj Dozori nimelise ryhma, kes teinuks iga Nočnoj Dozori pressiteate peale enda oma. ja yldse, Lukjanenkol ei oleks ainult öisel vahtkonnal ilma päevaseta mõtet, sest nad valvavad teineteise järele ning kontrollivad vastastikku omavaheliste lepingutega sätestatud formaalseid mängureegleid. tegelikult on Lukjanenkol veel peale "Öise vahtkonna" ja "Päevase vahtkonna" ka "Hämariku vahtkond" ja "Viimane vahtkond". tetraloogia. mõni aeg tagasi liikusid kuulujutud kolmandast filmist. ei tea, millest see tehakse: kaks senist filmi katavad enam-vähem "Öise vahtkonna" raamatu, kuigi oma veerand jääb ikka välja.
* Else Roesdahl. Viikingite maailm: viikingid kodu- ja välismaal. Taani keelest tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn, Tänapäev 2007. 324 lk.tõesti hea asi. igapidi ylevaatlik ja kenade piltidega. laenasin välja. ostke, veel on, aga arvatavasti myyakse läbi.
* K. Ristikivi. Eesti kirjanduse lugu. Vadstena, Kirjastus "Tõrvik" 1954. Iseseisvuslaste kirjavara 10. 136 lk. tegelikult nõustus Ristikivi seda asja kirjutama alles suure veenmise peale, sama hästi kui vastu tahtmist. ja kuskil korrespondentsis Kreutz siis kurdab, et tellija sundis tegema ja pärast polnud rahul kah. vist oli nii, aga äkki valetan tahtmatult. aga usutavasti on hästi kirjutatud ikka, sõnu ta seada oskas. viimaseks räägib Uku Masingust. isegi lehekyljelise lõppsõna sappa ja seega kogu loo lõpetuseks tsiteerib "Tontide eest taganejate sõdurite laulu":
Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime süüdata merede vee.
* Kaalu Kirme. Eesti sõled. Tallinn, Kirjastus "Kunst" 1986. 183 lk.igast siukesest maarahva vanema kultuuri tykist on tavaliselt yks raamat. see siis on sõlgedest. rahvariietest (rahvariidekomplektidest kihelkondade kaupa) on muidugi kolm põhjalikku ja veidi rohkem õhemaid raamatuid, aga see on ka nii tohutu ala, et iga võimu ajal tehakse uus. sõlgedest eraldi ei usu, et tuleks enam ligemate aastakymnete jooksul midagi võrreldavat, parimal juhul ehk kordustrykk. muinasaegsete ehetega toredad arheoloogid tegelevad, aga ei tea, kas monograafiat sealtpoolt oodata oleks. või muidu head pildiraamatut.
* Ülo Tedre, Veljo Tormis. Uus regilaulik. Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007. 311 lk.sisaldab väga paljusid hitte, mille sõnad aga mitte igayhel meeles pole. kokku 150 laulu. kasulik taskuformaati raamat. spiraalköites, vanad regilaulikud olid lagunevamas köites.
* Synnyt. Toimittanut Marja Paasio. Kuvittanut Pekka Vuori. Forssa, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1976. 249 lk.
kuidas kõiksugu asjad syndinud on soomlaste varasema ettekujutuse järgi. etioloogilised ehk synni- ehk loomismuistendid, mis olla synnisõnadega suguluses, nagu räägitakse. siin kogumikus on kyll kõik proosa, synnisõnad on meie kandis regivärsilised loitsud, näiteks raua syndimise sõnadega saab rauast tulnud verejooksu kinni panna. vajalik raamat, mahub taskusse. eessõna oli asjalik, mäletan, et lugesin seda oma kolm-neli aastat tagasi. saan lõpuks laenatud eksemplari tagastada.
* Eesti muinasjutud. Koostanud Vaina Mälk, Ingrid Sarv ja Richard Viidalepp. Toimetanud Richard Viidalepp. Tallinn, Eesti Raamat 1967. 527 lk.ysna heas korras eksemplar on. teaduslik ja kommenteeritud väljaanne, mis annab seni vist parima ylevaate muinasjuttudeks liigitatud rahvajuttudest meie rahvaluulearhiivis (võrguvariant on kah olemas, aga veidi kummaline ja kohmakas). lugusid pole isegi setu keelest kirjakeelde tõlgitud ega kohandatud. sellest on ylevaatlikum loomamuinasjuttude koha pealt Pille Kippari koostatud "Linnud, loomad, putukad" (mis on yhtlasi lasteraamat peale selle, et teaduslik antoloogia, ja annab osa tekste tõlkes), Risto Järve imemuinasjutuantoloogia pole veel ilmunud. vanapaganalugudest on muidugi kõrvale hea jällegi Pille Kippari tehtud "Antsu torupill", aga ilma kõnealuse Viidalepa antoloogiaks kutsutud raamatuta on ikka veidi keeruline eesti muinasjutumaastikul toime tulla. pealegi on seal mitu Johan Pihlaka vaisjalakeelset lugu sees (loe näiteks seenekuninga lugu) ja nii ilusat harju keelt sellistes kogustes pole ma kuskil mujal näind. hakka või Johan Pihlaka antoloogiat koostama.
* Mansi muinasjutte. Mansi keelest tõlkinud Kaido Kama ja Eerik Leibak. Pildid joonistanud Raivo Järvi. Tallinn, kirjastus "Eesti Raamat" 1984. 27 lk.
"Saja rahva lugude" sarjast. ma ei tea, kuhu mu enda eksemplar jäänud on (või olen alati võõraid tarvitanud? ei tea). patsidega varestydruku lugu olen rääkinud isegi lapi keeles ja põhimõtteliselt on ta muutunud tundmatuseni minu suulises esituses tolle mansi kuninga tekstiga võrreldes, mille Kaidot-Eerikut tema käest kirja panid ja siia raamatusse ära tõlkisid. nojah, ja mansi vanu laule ma yldse ei tunne, seega ei mõista tarvitada ega õieti meelde jätta neid mytoloogilisi vormeleid, millest toosama jutt kubiseb. kolme ylejäänud lugu ei suuda praegu meenutadagi, kyllap tuleb need kah meelde jätta ja neid rääkida edasi.
* Kalevalaista kertomarunoutta. Toimittanut Matti Kuusi. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 362. Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1980. 256 lk.
ilmselt suurem jagu karjala ja soome pikki jutustavaid runolaule, mida elus tarvis võib minna. pidada olema hea valik, oma mulje kinnitab. "Suomen kansan vanhat runot" ehk SKVR on ometigi praeguseks vast oma 20 köidet paks ja seda ei jaksa ilmselt niipea hankida.
* Felix J. Oinas. Vargamäe tõde ja õigus. Esseid. Välis-Eesti ja EMP 1984. 272 lk.9 esseed kirjandusest, 14 esseed rahvaluulest (sh supiks keedetud onu loost, 4 tk Kalevipojast, 2 tk lindudest ja ornitomytoloogiast), 5 esseed keelest. nii et pealkiri on veidi eksitav. ei ole tammsaareistika. osa esseid on kahtlemata Keele & Kirjanduse sarjas ilmunud kolmes esseeraamatus viimase pooleteist tosina aasta jooksul uuesti ära trykitud, aga kõik ilmselt mitte. Oinast on kah alati hea lugeda.
* Seppo Suhonen. Liivin kielen näytteitä. Helsinki 1975. Castrenianumin toimitteita 5. 119 lk.
Petõr Dambergi liivikeelsed jutud ja jutuajamised Seppo Suhosega. isand Dambergi enda pilt ka ilusti sees. tema tegi yks juhtumisi juttu ka yleeile õhtul. liivi muinasjutte peaks tõlkima hakkama, aga laiskus ei lase lahti. saaks oma liivi sõnavara meelde tuletada ja laiendadagi. isegi Kettuse liivi sõnaraamatu viimati Helsingis käies hankisin.
* Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Koostanud E. Muuk ja H. Rajamaa. 10. muudetud trükk. Rootsi-Eesti Õpperaamatufond, Stockholm 1974. 568 lk.
olen hakanud korjama vanu ÕSe. annan endale aru, et see hobi on veidi perversne, aga veidi irooniat mõjub eesti keelekorralduse taustal tervistavalt ja annab eluisu tagasi, kui igapäevaselt praktilist õigekeelt teiste inimeste tekstide peal rakendama peab. see on väliseesti "väike Muuk". mahub kenasti taskusse. ma ei tea, kas sealpool merd mõni uuem ÕS või VÕS ka välja anti, aga see võiks olla võrreldav kõige uuema okupatsiooni-ÕSiga aastast 1978 (muide: kas see "Õpilase ÕS" peaks olema uue aja "väike Muuk" ehk põhiline õigekeele suunaja? kehtiv suur ÕS maksab ju ometigi yle 600 krooni. ah õige, ÕS on ju võrgus ka olemas.)
* Vadja keele sõnaraamat. 5. Toimetanud Silja Grünberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. 375 lk. siin köites on R & S, raadio kuni süüvve ('syya') . ei saa nad teda valmis ega otsa. yks-kaks köidet tuleb vist veel. väljaandmist alustati aastal 1990. köide kolme aasta kohta?
* Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2000. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. 498 lk. artiklikogumik. enne muid tahan lugeda Arvo Krikmanni ja Karl Pajusalu artiklit "Kus on keskmurde keskpunkt?", kus on kvantitatiivselt ilmselt 101 huvitavat asja kindlaks teind. näiteks olla Pilistvere kihelkonna keel sõnavara poolest kõige omanäotum. loogiline, sest perifeeriad ollagi nii yleyldiselt rikkamad, sest seal käib igasugu mõtete ja inimeste liikumist rohkem ning nii elu lähebki kirjumaks.
* L. Abo. Käsikiri ja korrektuur. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn, "Valgus" 1975. 232 lk.
sisaldab kõiki korrektuurimärke ja on muidu kah kasulik, kuigi arvestab arvutieelse trykikunstiga. vanu oskusi ei maksa unustada, ikka läheb tarvis. annan ära inimesele, kes juba mitu aastat tagasi sellest raamatust puudust tundis, pidi seda raamatukogust võtma ja puha.
jatkuu. kuus raamatut jäi kirjeldamata.
1.8.07
rahvuskysimusest
"tegelikult pole ma õige udmurt, ma olen kaua mujal elanud."
*
"vat mina ei tea, mina olen Brüsseli eestlane. läksin sinna raha teenima. ei, ma ei ole seal õnnelik."
*
"siis tuli mulle meelde liivi rahva kurb ja traagiline saatus, mille on korraldanud kaks meest: Lauri Kettunen ja Oskar Loorits. enne seda, kui nad sinna Kura randa teaduslikele ekspeditsioonidele läksid, ei teadnud ykski kura randlane, et ta liivlane on. ma ikka kahtlen, kas nad on liivlased. äkki nad on ikka kurelased. meil suri ära viimane liivlane Petõr Damberg, kes läks hauda teadmisega, et ta on viimane liivlane. tema ots tehti võimalikult valulikuks, kui sinna poleks läinud Kettunen ja Loorits. ta oleks saanud normaalseks lätlaseks. aga nyyd oli tema surm võimalikult traagiline tema enda jaoks. ja ma jutustasin loo Eesti-Saami Yhenduse asutajatele ära ja kysisin, kas nemad tahavad midagi sellist teha. aga nyyd saab nii, et kildini lapi keel sureb välja. mehed joovad ennast surnuks, aga naised lähevad Norrasse ja Soome mehele. lapi geneetika õilmitseb. Petõr Damberg suri aastal 1978, aga praegu käib ikka võistlus, kes on ikka viimane liivlane. yks seal Soomes ytleb, et need seal Lätis pole õiged, mina olen viimane liivlane, kui ära suren. see on minu jaoks olnud see risk. ma pole kunagi tahtnud inimesi õnnetuks teha. ma pole kunagi öelnud yhelegi udmurdile, et ta peab udmurt olema."
*
"aga kui nad arvavad, et Putin on nende isand ja Venemaa on kogu maailm, mida sa ennast sinna yldse topid?"
*
"aga see Putin ei puutu tema udmurtsusse mitte yks raas. seejuures iga eesti natsionalisti kohus on vihata Putinit."
*
"erinevalt venelasest, kui eestlane läheb kohtuma mari või udmurdiga, siis ta saab aru, et ta on mari või udmurt, ja tunnustab seda. selles on vahe. eestlane ei lähe sinna, et öelda neile, et nad peavad midagi muutma."
*
(katked vestlusest)
*
"vat mina ei tea, mina olen Brüsseli eestlane. läksin sinna raha teenima. ei, ma ei ole seal õnnelik."
*
"siis tuli mulle meelde liivi rahva kurb ja traagiline saatus, mille on korraldanud kaks meest: Lauri Kettunen ja Oskar Loorits. enne seda, kui nad sinna Kura randa teaduslikele ekspeditsioonidele läksid, ei teadnud ykski kura randlane, et ta liivlane on. ma ikka kahtlen, kas nad on liivlased. äkki nad on ikka kurelased. meil suri ära viimane liivlane Petõr Damberg, kes läks hauda teadmisega, et ta on viimane liivlane. tema ots tehti võimalikult valulikuks, kui sinna poleks läinud Kettunen ja Loorits. ta oleks saanud normaalseks lätlaseks. aga nyyd oli tema surm võimalikult traagiline tema enda jaoks. ja ma jutustasin loo Eesti-Saami Yhenduse asutajatele ära ja kysisin, kas nemad tahavad midagi sellist teha. aga nyyd saab nii, et kildini lapi keel sureb välja. mehed joovad ennast surnuks, aga naised lähevad Norrasse ja Soome mehele. lapi geneetika õilmitseb. Petõr Damberg suri aastal 1978, aga praegu käib ikka võistlus, kes on ikka viimane liivlane. yks seal Soomes ytleb, et need seal Lätis pole õiged, mina olen viimane liivlane, kui ära suren. see on minu jaoks olnud see risk. ma pole kunagi tahtnud inimesi õnnetuks teha. ma pole kunagi öelnud yhelegi udmurdile, et ta peab udmurt olema."
*
"aga kui nad arvavad, et Putin on nende isand ja Venemaa on kogu maailm, mida sa ennast sinna yldse topid?"
*
"aga see Putin ei puutu tema udmurtsusse mitte yks raas. seejuures iga eesti natsionalisti kohus on vihata Putinit."
*
"erinevalt venelasest, kui eestlane läheb kohtuma mari või udmurdiga, siis ta saab aru, et ta on mari või udmurt, ja tunnustab seda. selles on vahe. eestlane ei lähe sinna, et öelda neile, et nad peavad midagi muutma."
*
(katked vestlusest)
Tellimine:
Postitused (Atom)