presidendi käsundusohvitser maaväe vormis

näen telekast, et president Toomas Hendrik Ilvese käsundusohvitser on vist saanud loa kanda maaväe vormi. igatahes Pärnus, kui Virve Köstri juubelit peeti ja president Ilves teda õnnitlema tõttas, jooksis käsundusohvitser tema sabas ausas maaväe adjutanditunnustega vormis.

see oleks kyll hea uudis. nagu ka Pets kirjutas ja mitmed head inimesed tähele panid, oli Arnold Rüütli ajal kombeks, et isegi maaväelasest käsundusohvitser kandis mereväe vormi.

Petsi viidatud kirjatyki alguses on kirjas ka põhjus, miks käsundusohvitser peab tingimata mereväelast mängima:

President Arnold Rüütli vanemkäsundusohvitser major Endrik Mõistlik kannab avalikel üritustel mereväevormi kaptenmajori univormi, kuna presidendi kantselei hinnangul on see vorm pidulikum ja torkab vähem silma.

seega kaks põhjust: merevägi on kõige ilusam vabariigi väeliik ja nende vorm ei näe vormi moodi välja.

noh, põhimõtteliselt on olemas ka pidulik õhtuvorm, aga seda suurt keegi ei kanna, välja arvatud need, kes käivad sellesama vabariigi presidendi vastuvõtul, nt mullu Raivo E. Tamm (peale kõiksugu suurte pealikkude).

Teder ja Seppik

kuigi praegune õiguskantsleri kandidaat Indrek Teder ja praegune keskerakondlaste tähtis pealik Ain Seppik vanal heal vene ajal yheski protsessis vastamisi ei olnud, olid nad ikkagi teine teisel pool rindejoont. 1983. aastal advokatuuri võetud Teder oli see advokaat, kes kaitses kohtus kroonust ära pagenud poisse; Seppik aga oli kohtunik, kes vastalisi ja isamaalisi eesti inimesi istuma pani.

ja sellepärast oli väga naljakas vaadata, kuidas eile Seppik kiitis Tederit, et kui hea mees ta on.

jää jumalaga, Mann

Esimene tüürimees ei raatsi iial juua
kõik oma kopkad tahab kodumaale tuua

Jää jumalaga, Mann, sest tuules oli ramm ja reisu sihiks oli meile Rotterdam

Kapten vana merekaru, juua täis kui tint
jäi masti alla magama kui valjas oli vint

Jää jumalaga, Mann…

Pootsman on meil selge peaga vaikne nagu tui,
purjus peaga lärmab nii et ruhvis kerkib koi

Jää jumalaga, Mann…

Kokal pudru kõrbes põhja, see on paha märk
siis masti otsa tõmmatud sai koka vana särk

Jää jumalaga, Mann…

Kui üles masti tõmmatud sai koka vana särk
see paistis igaühele kui viimsepäeva märk

Jää jumalaga, Mann…

samast kohast kui "Kuningatytar & kuningapoeg", ilmselgelt on sellest ka pikemaid variante. mp3-failina Zorgi esituses saab Kukerpillide lehelt.

Jumala armee välikomandör või ylemjuhataja?

Skeptik nimetas arhistrateeg Miikaeli "Jumala Armee välikomandöriks".

"välikomandör" on tõenäoliselt Miikaeli ametikoha tõlkena sõjanduslikult ebatäpne (eeldades, et see on ametikoht, mitte auaste) ja vahest lausa alandav. olen asja yle mõeld ja arvan, et pigem oleks õige "ylemjuhataja".

kui aga eeldada, et arhistrateeg tähendab auastet, siis on see midagi marssali, armeekindrali või Hispaania mõistes kindralkapteni sarnast (NATO OF-10). praegune kehtiv Kreeka auastmestik lõpeb ära strateegi ehk (neljatärni)kindraliga (NATO OF-9), arhistrateeg on aga strateegist ilmselgelt kõrgem, vägisi tõlkides ylemkindral.

teine asi: peale maaväe (ehk armee) on Jumala vähulkades kindlasti muid väeliike. eriti huvitaks mind õhuväe osakaal yldises võimekuses. Miikael ise vist on ka pigem õhuväelane, või siis õhujalaväelane (ilmselt siis ka kõik muud tiivulised inglid). pole ilmselt mõtet eeldada, et taevaste vähehulkade väeliigid on samad kui maa peal.

võõra keele võõras sõna

Ela hästi, mu kodumaa,
su rajad mulle on kitsaks jäänud
Vastumeeli, tõrksal sammul
jätan maha ma kodupaiga

:,: võõra keele võõras kõla tõukab eemal emakeele :,:

Seisa meeles isa sau
ja põdrasilmus ja kõõlusköied
Oma hinges ikkagi kuulda
põdrakellade hääli tahan

:,: palju pilte on mul silmis, südames neist tunnismärgid:,:

Ole terve, isakoda,
lapsepõlve mängupaika
Oma hinges ikkagi kuulda
põdrakellade hääli tahan

:,: võõra keele võõras kõla tõukab eemal emakeele :,:

Paulus Utsi laul, mis algupäraselt oli põhjalapi keeles;
tõlge maakeelde Juhan Viidingult;
see tekst samast kohast kui "Kuningatytar & kuningapoeg".

Eesti tahab tuumajaamast saada kolmandiku vajalikku elektrit

"Ansip andis teada, et Eesti sooviks tulevikus 25-30% oma energiavajadusest katta tuumaenergiaga," teatab valitsuse kommunikatsioonibyroo.

mis voli on tal seda öelda? või äkki neil ongi voli siukesi asju lihtsalt niisama otsustada? või on see juba riigikogust läbi läinud, nii et ma pole tähele pand? ikkagist: MÖHH?

kogu pressiteade oma täielises ilus on siin:

Eesti ja Läti peavad tähtsaks erinevaid elektrienergia tootmisallikaid

Tallinn, Stenbocki maja, 29. jaanuar 2008 – Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Läti Seimi esimehe Gundars Daudze ja teda saatva delegatsiooniga. Põhilisteks aruteluteemadeks kujunesid kahe riigi võimalikud arengud energeetikavallas ja Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsess.

Kõneldes Euroopa Liidu aluslepingute reformileppe ehk Lissaboni lepingu ratifitseerimisest, tõdesid mõlemad pooled, et leppe heakskiitmisega liigutakse sarnases ajagraafikus. Peaminister märkis, et Eesti valitsuses tuleb leppe ratifitseerimise seaduse eelnõu arutusele juba selle nädala istungil ning valitsus loodab, et Riigikogu jõuab dokumendi ratifitseerimiseni kevadel. Daudze märkis, et prognoosi järgi toimub Lätis Lissaboni leppe ratifitseerimine tänavu mais, mil tähistatakse Euroopa Liitu astumise tähtpäeva. Eestis on pärast Euroopa Liiduga liitumist elanike hinnang liikunud eurooptimismi poole, Lätis on seevastu toetus EL liikmelisusele läbi aastate püsinud kolmandiku ringis.

Kõneldes mõlema riigi ees seisvatest energiaalastest otsustest märkisid mõlemad pooled, et oluline on energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Peaminister Andrus Ansip andis teada, et Eesti sooviks tulevikus 25-30% oma energiavajadusest katta tuumaenergiaga ning võimalik osalus Ignalina uue tuumajaama projektis või Soome kuuenda tuumareaktori rajamisel ei ole teineteist välistavad valikud. Nii Eesti kui Läti soovivad Ignalina projektiga võimalikult kiirelt edasi liikuda. Positiivsetest asjaoludest tõstis peaminister esile käimasolevat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille tulemused annavad vastuse kui suure võimsusega jaama Ignalinasse rajada saab.

Daudze andis teada, et Lätis on Ignalina projekti kõrval arvestatud ka kivisöebaasil elektrit tootva koostootmisjaama rajamisega Kuramaale Liepajasse või Ventspilsi. Kiirema lahendusena on Lätis arutusel ka gaasist elektritootmise võimaluste suurendamine. Gaasi tarnekindlust aitab Lätis tagada Inčukalnsis paiknev maa-alune gaasihoidla, kus paiknevad ka
Eesti Gaasi reservvarud.

Kohtumise käigus väärtustasid mõlemad pooled head koostööd Läti ja Eesti vahel nii Ignalina tuumajaamaprojektis kui ka majanduskoostöös laiemalt. „Balti riikide omavaheline tihe suhtlus ja hea koostöö ei ole ainult sõnad, vaid majanduslik tegelikkus,“ märkis peaminister Andrus Ansip.

Läti kuulub jätkuvalt Eesti viie olulisima kaubanduspartneri hulka, olles tähtis eksporditurg nii Eesti toodetele kui teenustele. 2007. a. tihenesid Eesti ja Läti majandussuhted veelgi. Eesti Panga andmetel oli 30. septembri 2007. aasta seisuga 34,1% kõikidest välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, kokku summas 19 702 miljonit krooni. Alates suvest 2006 on Eesti välisinvesteeringute poolest Lätis investor number üks.
http://www.valitsus.ee/brf/

kuidas minevikku ymber kirjutatakse

yks kysib:
muide: mis aeg on "keskmine ja noorem rauaaeg Balti aladel" aastanumbritega?

teine vastab:
see muutus mõned aastad tagasi, et ma seda uut täpsemalt ei tea

eestlaste seiklusi tankipolgus Kasahstanis

taas võõraid memuaare.

Kasahstanis juhtus praegune kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots olema ka yhe minu Supilinna naabri ajateenistuse ajal polgu staabiylem, auastmelt oli ta kyllap siis alampolkovnik. ykskord lasi ta kutsuda mainitud naabri ja ysna tema lähedal teeninud teise eesti poisi staapi oma kabinetti. lähevad siis poisid kohale, mõlemad vist oma aastakese ära teeninud kahest, mis tuli teenida. ja siis härra alampolkovnik ytleb neile vene keeles, et nad on silmapaistvalt hästi teeninud ja et nad saadetakse nyyd järgmisteks aastateks sõjaväeakadeemiasse.

muidugi pööras ta selle kohe naljaks ja hakkas eesti keeles rääkima. lihtsalt oli tahtnud eesti poisse näha ja juttu ajada. mõned ajad hiljem, veidi enne demblit, ilmselt, aitas selle teise poliitiliselt motiveeritud kiusamise – noh, eestlane, sellest ju piisab, eks – käest välja nii, et tuli tõlkima, kui toda mingi fabritseeritud syydistuse pärast kysitleti. poiss võis eesti keeles rääkida ja siis staabiylema-isand tõlkis, mis vaja. nagu see asi ikka käib.

naaber ise äratas kahtlust, sest mängis kitarri ja laulis laule, nagu "bring back, bring back my bonnie to me". siis keskid hakkasid arvama, et spioon, et Inglise agent. ei mäletagi, kuidas ta sellest kahtlusest priiks sai.

selliseid jutte olen kuulnud räägitavat ja nii ma neid mäletan, arvatavasti ebatäpselt ja ekslikult. parandage, kui oskate, ja ärge pidage eksimuste pärast viha, sest need on kogemata.

tuli veidi juhuslikult meelde Hanrahani juures.

milles võib syydi olla pildil olev T-80, ei tea mina öelda.

Jérôme Kerviel – kuulsaim bretoon praegu

kaupleja Jérôme Kerviel pani hakkama 4,9 miljardit eurot oma leivaisa, Prantsuse suure panga Société Générale'i raha. The Independent kirjutab möödaminnes, et poiss oli bretooni päritolu, mida tema perekonnanimest kah kenasti näha on (siit tekkis mul ka kahtlus: mõtsin, kas tema nime käänamisel tuleks see lõpmine l välja hääldada või mitte, kuivõrd ma prantsuse keelt ei oska; õige pea aga jõudsin järeldusele, et kysimus puudutab bretooni, mitte prantsuse keelt).

pärit on poiss viimase loenduse järgi 7849 elanikuga kohast nimega Pont-'n-Abad (prantsuse keeles Pont-l'Abbé) Bretooni poolsaare nina peal. selle kaardi pealt on näha, vaata edelasse. kohapealt on AFP päevakohase reportaažigi teinud.

bretooni keelest ma kohe yldse aru ei saa, aga siin on kirjas:

Ur skol divyezhek a zo eno abaoe 1995. 4,9% eus ar vugale a zo ganti er c'hentañ derez.

kas see võiks tähendada, et Kervieli kodulinnakeses Pont-'n-Abadis oskab või tarvitab bretooni keelt iga kahekymnes inimene? viitavad nad igatahes bretooni keele edendamise kontorile. seega spekuleerin, et isand Kerviel ei pruugi bretooni keelt osata, liiati kui kõiksugused nii kylas, ylikoolis kui ka pangas räägivad, et ta "millegagi silma ei paistnud", kuigi purjetamas käinud kyll. aga sellised muljed või hinnangud võivad ka petlikud olla.

selle linnakese või aleviga on seotud ka yks 1675. aasta ylestõus (prantsuskeelne ylevaade on ylipõhjalik, aga loe ka bretooni keeles), millest ma kuigi hästi aru ei saa, sest prantsuskeelsesse teksti syveneda praegu ei jaksa. tegemist on igatahes kohalike senjööride, Bretagne'i ja Prantsusmaa uniooni lepingus antud privileegide ning kuninglike maksudega (mida Louis XIV korjas kyllap sõja pidamiseks Hollandis). hm. kyllap käis see punaste mytside ylestõus (vist tähendab Révolte des Bonnets rouges seda?) sealt lihtsalt yle. või siis selle mahasurumine.

yldisem lugu bretooni rahvuslusest on siin. ja bretooni regionalistliku (mitte separatistliku) erakonna koduleht on siin.

bretooni keel tuleb selgeks õppida, ega muud yle ei jää.

mida haridusega peale hakata?

Nirti kysib, mida on humanitaarharidusega peale hakata. intrigeeriv kysimus, mida Tartu Ylikoolis tudeerivate semiootikute seltskondades pikalt arutati Vene ja Aasia kriisi järgsetel aastatel, mis olid yhtlasi praegu (ilmselt) lõpule jõudva buumi eelsed aastad.

seega on kysimusele ikka mitu vastust.

1. kirjaoskajaid on iga riigikorra ajal vaja

kirjaoskaja humanitaar võib alati 1) tõlkida; 2) toimetada ehk teha teiste eest ära neid kirjatöö juppe, mida nad ise ei oska (vt siia); 3) minna reklaamialale; 4) kandideerida riigiametnikuks (haridus- ja välisministeerium peaks igasugu nutikaid inimesi võtma, kes sealse palgaga nõus on); 5) siduda ennast kirjutava meediaga. roosas lehes on mitugi keeletoimetajana alustanud inimest kenakest karjääri teinud, yks päris juhtkonda välja jõudnud, arendusdirektoriks.

aga eks kõik need asjad sõltuvad pigem sellest, mida yks või teine inimene on võtnud teha, mitte sellest, mida ta on võtnud ylikoolis õppida. yks eesti filoloog ehitab palkmaju ja õpetab Viljandis teistele sedasama. filoloogidiplomiga dysgraafe on ikka kah: ega diplom vigast teksti puhtaks ei loe, seda teeb terava silma ja hea keskendumisega inimene. osa rahvast võibki filoloogiks minna seetõttu, et numbreid kardab, teisalt ylikooli minna tahab (kõik ju lähevad) ja midagi peale mõne filoloogilise eriala välja mõelda ei oska.

2. Mitsubishi töötajaks saadakse Mitsubishis töötades

tasub meeles pidada, et ylikooliharidus pole kõige lõpp, vaid midagi muud: kas lihtsalt algus (noh, riikliku vägivallamasina yhest sunniasutusest pääsemine või nii, kui Foucault' moodi radikaalselt mõelda) või siis meeldiv vahepala gymnaasiumi tuupimise ja työelämä rygamise vahel (nagu Jaapanis) või hoopis aimuandmist, mida kõike veel õppida võib (nagu minu semiootika- ja kõige muu sinna kõrvale võetu stuudium: mul on suurepärane ylevaade sellest, millest mul aimugi pole ja kuhu areneda võib).

tööturul vajalikke asju tihtipeale ylikoolis ei õpetatagi, sest haridussysteem jääb meie hirmkiiresti muutunud ja yha edasi muutuvas yhiskonnas turunõudlusest muudkui aga maha, olgu see siis õnn või õnnetus. seda mahajäämist võib kohati ehk mõõta juba tosina aastaga. (TTÜ polevat ka sellest patust vaba.) et iga tööandja peab olulised asjad kohapeal selgeks õpetama. minuga on kyll enam-vähem nii olnud, et praktilisi asju õpin enamasti tööandjate-ylemuste-kolleegide käest või lihtsalt tööd tehes.

palju sõltub inimese enda paindlikkusest.

3. numbrite tundmine ei tule kunagi kahjuks

tasub põhimõtteliselt õppida midagi, mis õpetaks kvantitatiivseid meetodeid tarvitama ja numbrisi praktiliselt tarvitama. muidu võib analyytiline mõistus kängu jääda või siis asjade proportsioone moonutada. (see on asi, mille pärast ma ise teist põlve humanitaarina põhiliselt põen.) psyhholoogia on selle koha pealt tõesti tore, seal on vähemalt andmetöötlus ja statistika hulgas. aga mitte peamine.

geograafia on ka Tartus siuke tore eriala, kus on võimalik spetsialiseeruda nii inimgeograafiks ehk kultuuriga tegelejaks kui ka kartograafiks, mis on kindla peale kahe jalaga maa peal elukutse, kelle leib eales otsa ei saa.

nojah, aga see on rohkem see jutt, et kirjutama võib õppida ka insener, aga filoloogil on tunduvalt raskem inseneriks või fyysikuks ymber õppida. kuigi yks (bio)semiootikas magistri kaitsnud inime läks just see sygis bioloogiat õppima, et lappida auke oma hariduses.

Economist kirjutas ka hiljuti oma yleilmset migratsiooni käsitlevas erilehes, et Marokost kipuvad inseneri- või reaalharidusega inimesed Prantsusmaale ära minema, humanitaar- ja riigiteadusi õppinud inimesed aga jäävad kohapeale, sh riigiametisse.

pildil nobelistist keemik Linus Pauling,
kes pole milleski syydi peale selle,
et kannab seda mytsi.

K-komando: relvad nagu filmis

... ehk: meie Muhviga läheme terroristijahile.

Eesti Panga rahavedu turvas kapo eriyksus K-komando. varemgi on seda tehtud piirivalve helikopteri toel, ja nyyd tiirutanud ka helikopter õhus. yks nägi ja imestas, mispuhul siis nyyd. (ei tea, kas selle rahaveoga seoses, kardetavasti mitte.) fotograaf Andres kirjutas, et välja nägi, nagu oleks Lähis-Idas olnud. vaatasin viidatud Andrese pilte ja mõtlen nyyd, et kui Lähis-Ida, siis ilmselt kas kõva Ameerika ja muude lääneriikide toetust saanud Iisrael või siis USA patrullid Iraagis. relvad olid K-komandol igatahes nagu Hollywoodi filmides: kahe risti kokkukleebitud salvega Uzi, MP-5 ja midagi USA kõige uuema automaadi M4 sarnast. Raul vaatas ja nägi yhel nelja salve, nagu oleks nad suurema tulevahetuse peale välja läinud.

komando on ilmselt kyllalt väike ja kapo hoolitseb oma maine eest, kui neid niukeste yldtuntud brändirelvadega varustatakse. nojah, sandarmeeriat ehk tsiviilelanikkonna vastu tarvitatavaid sõjaväeyksusi Eestis niikuinii pole, ju siis peab taskusandarmeeria ehk K-komando piisavalt heidutav välja nägema. igaks juhuks.

vaata ka: filmi "Equlibrium", mis hiilgab vahest ehk kõige rohkem tulirelvade maitseka valiku poolest.

mängi ka: rollimängu Violence, mille Paranoia looja Grek Costikyan puhkehetkel kirjutas. lisaks viidatud PDFile vaja eri tahkude arvuga täringuid, mõõdukat hulka pööraseid mõtteid ja jaburas tujus kampa sõpru.

vabandust, lehes oli õige pilt

yhe ettevõtte pealik oli pöidlajäljesuuruse mustvalge pildiga lehes, rääkis midagi lyhidalt. kui leht on ilmunud, helitab, ytleb, et vale pilt on. ei ole tema.

mis siis ikka: tuleb vabandus lehte panna, ytleb toimetaja. aga siis hakatakse asja uurima, yks kysib, kuidas sattus nii. jõutakse kujundajani, kes oli pildipangast ettevõtja välja oli otsinud, mustvalgeks keeranud, näo välja lõiganud ja kylje peale pannud. tema siis uurib asja.

selgub, et pildi peal on kyll helistanud ettevõtja. aga kas on tal halb päev, tervis käest ära või on ta näost kriimustada saanud või muidu lihtsalt näost ära. kyllap ei tundnud ta ennast lihtsalt pildi pealt ära.

järeldus: peame vabandama, et panime õige pildi lehte. või siis selle eest, et pilt ei vasta ettevõtja minapildile, nagu pani ette yks teine kujundaja.

Indrek Teder sai tunnustuse kannatuste eest

kodanike komiteede liikumise ajal olla Indrek Teder teinud asjaliku juristnohikuna valmis kõik Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust puudutavad paberid. see on see, miks praegu on posti kyljes kirjad Eesti 90; Vähjad-Savisaared teatavasti ajasid 1980ndate lõpul seda asja, mille õnnestumise korral oleks reklaami peal kirjas Eesti 17.

ja siis kannatas veel legendaarse Tartu poliitaktivisti Jekki Rjazini all, kes siiamaani ajab vist asju, milletaolisi kajastab Sõltumatu Infokeskus. kui Jekki sattus vabaduseaate pärast Tallinna tulema, aga tal linna peal tegemised otsa said, läks ta Tedrele kylla ja rääkis temaga õiguslikust järjepidevusest. rääkis senikaua, kuni Teder oli sunnitud talle enda pool sohva või põranda peal (ega ma ei tea) öömaja pakkuma.

selle eest on igati õiglane, et kunagine Raadio Vaba Euroopa toimetaja Toomas Hendrik Ilves tublile advokaadile õiguskantsleri kohta pakub.

kännu juurimise sõnad

1. viirgude vastastikku tervitamise osa

šurp Jāņa bērni
dziedāsim tīrumā
dziedāsim skaņi
līdz vēlam vakarām

2. keerutamise osa

Pēterītis ar Miķelīti
abi gāja celmus lauzt
abi divi piekusuši
nevar celmus kusti nāt

tõlge

siia, Jaani lapsed
laulame välja peal
laulame kõlavasti
hilise õhtuni

Peetrike Mihklikesega
mõlemad läksid pakkusid lõhkuma
mõlemad väsisid ära
ei saanud pakkusid liigutatud

seletus

on tants, mida nimetatakse kännu juurimiseks. kaks viirgu, yhes meesterahvad ja teises naisterahvad. oma kolm meetrit võiks vähemalt vahet olla, muidu on kitsas. paarilised on silmsides. esimese osa jooksul astuvad viirud, käest kinni, teineteisele vastu, kummardavad ja astuvad tagasi esialgsetele kohtadele. teise osa jooksul keerutab paar viirgude esimesest otsast kõigepealt omavahel, siis samast paarist kumbki vastassoo viirust järgmisega, siis jälle omavahel, siis kolmanda paariga ja nii edasi, kuni nad viirgude lõppu on jõudnud.

läti keeles on lool, mida selle tantsu taha meil kõige tihemini mängitakse, sellised sõnad, nii et seda saab laulda ja pillimehetagi tantsida. Marion ja Franzi laulsid tantsides seda esimest osa ja siis tekkis mul huvi. Marion teist salmi ei teadnud. kysisin Leanne käest siis täiskomplekti koos ligikaudse tõlkega.

yks kuningatytar ja kuningapoeg

Üks kuningatütar ja kuningapoeg, kuningapoeg
:,: nemad teineteist tundsid :,:
ja kurbdusest nutsid, et kokku ei saand
See järv mis me vahel on :,: sügav ja lai :,:
:,: tema laenetab kangest :,:
et hõlpsaste üle tast saada ei või


Oh häda et vanemailt :,: luba ei saa :,:
:,: Nii ohkas noor ritter :,:
ja kuningatütar see kurbduse sees
Nüüd kirjutab kuninga :,: tütar üks täht :,:
:,: see kuningapojal :,:
et võtaks see tulla tema juurde sel ööl


Mina panen 3 küünalt :,: sinu pärast vee pääl :,:
:,: siin põlema panna :,:
et öösi näeks tulla sina otse minu pool
Kui pühapäeva hommikul :,: magasid kõik :,:
:,: siis kuningatütar :,:
Sai aru, et peiukene uppunud on


oh ema, oh ema, minu :,: meel on nii halb :,:
:,: oh lase mina tõttan :,:
et lahket meelt võtan see rohumaa seest
Oh tütar, oh tütar, :,: ükspäinis mina sind :,:
:,: ei lase mina minna :,:
vaid ühes pead võtma sina noorukene vend


oh ema, oh ema, minu :,: vend on veel laps :,:
:,: tema katkub need lilled :,:
ja hirmutab linnud, kes metsades on
Siis võttis tema mantle ja :,: läks oma teed :,:
:,: kui kaldale jõudis :,:
üht kalameest märkas kes õngitses sääl


Oh kalamees kuula mis :,: räägin mina sul :,:
:,: Kas võtad sina vaevaks :,:
ja otsid üht uppunut järvevee seest
Kui kalamees hoolega :,: peatselt see järv :,:
:,: Sai noodaga otsind :,:
Siis uppunu leidsid nemad järvevee seest


Siis võtsid nemad surnu ja :,: kandsid puu all :,:
:,: Kui hale meel tuli :,:
Siis ise ta suri seal kasepuu all
Nii ollivad surnud nemad :,: mõlevad nüüd :,:
:,: ei ole see nali :,:
et isa meel vali nüüd lõpetud kõik


siit leidsin (Koogli puhver), algne doc-fail aga on see. mõte otsida tekkis selle peale, et Koogel oli kellelegi sedasama blogi siin viidanud, kui ta neid sõnu otsis, täpsemalt siiani poolikut folgiylevaates, kus kirjutan, et laulsime seda. Jürile ju see laul meeldib ja mulle ka. (kuigi sõnadega oli jälle mingi jama, ainult Mirjam teadis neid.)

unenägu, muinasjutt ja psyhhoanalyys istusid vangis

otsin mina "Kuningatytre ja kuningapoja" laulu sõnu (need on kuskil võrgu peal kahtlemata olemas), aga leian hoopis, et Linnar Priimägi on ajakirja Kool & Karjandus kirjutanud psyhhoanalyytilise käsitluse AT 725 Viidalepa antoloogias avaldatud Kanepi variandist "Oma teada hoitud unenägu" (nr 107; H II 45, 467/78, 483 (1) Kanepi, Pikajärve v. - G. Luiga (1892)). ja pyhendanud selle Uku Masingu mälestusele. ennäe. nojah, lugema teist aega ega jaksu, aga siis vähemalt lingin ja jagan yllatust.

liistudest ja seppadest

yks vana tsitaat või õigemini olukorrakirjeldus, mis mind oma lyhida tabavusega rabas:

Üldine elukorraldus hakkab ilmselt lonkama mõlemat jalga, kuna veebel on pikal puhkusel ja kogu majandamine on jäetud ühe ohvitseri kaela. Selline asi ei tõota kunagi head, sest igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.

Metskaplani blogist, mida ma ilmselt edaspidi jälgima hakkan. on huvitav ja hariv.

kas kaks brigaadi on kymme pataljoni või ei ole?

nyydseks reservi läinud kolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes jälle riigikaitsest, avades tegevteenistuse maailma ja mõtteid ylejäänud yhiskonnale. lugege, eks ohvitserid niimoodi mõtlema kipuvadki.

kirjutas muu hulgas sellest, kui palju Vene sõdureid Pihkva kandis on. Rudolf vaatas Kunnase numbreid ja kahtlustas, et Kunnas on kas halvasti informeeritud või siis ajab lugejatele kärbseid pähe. mulle meeldib yldine põhimõte kõigepealt kahtlustada halba informeeritust või ebapädevust ja alles seejärel vandenõud.

see, mis Kunnas räägib kasarmutest või õigemini poliitilisest tahtmatusest neid remontida, Eesti positsioonist NATO äärealal ja KRAst, on igati usutav. poliitikute tegematajätmistega puutuvad noorem- ja vanemohvitserid iga päev kokku. nendes kysimustes kipub kaitseväes valitsema kenake konsensus.

õnneks on ehitusbuum läbi, rohkem rahvast ehitajaks enam ei lähe. siiski, kroonu leib võib stabiilsuse ja palgast maha arvatava odava toiduga meelitama hakata alles majanduslanguse korral. ja kadette ikkagi ei ole, Kõrgemas Sõjakoolis alustas tunamullu vist isegi kolm korda vähem rahvast, kui loodeti.

aga olgu: teooria. Kunnas räägib lihtsalt sedasama, mida ohvitserid ikka ja muudkui aga omavahel. et totaalkaitse on hea (näiteks sundajateenistusega Venemaa vastu), Pärnu pataljoni kasulikkus ilmneb siis, kui Kuperjanovi pataljon on maha võetud, et ajateenistusest saab kõige tõhusamalt värvata uusi ohvitsere.

see 40 000 võib tal olla ka vanast ajast ja vanast repertuaarist ja teisiti arvutatud kui ylal. kysimus selles: kui need numbrid millegi muuga asendada, kas siis kirjatyki mõte muutub? kas vahe on nii strateegiline suurusjärk, et kallutaks kaine mõistuse pooldama täiskutselist kaitseväge ja loobuma totaalkaitse kontseptsioonist?

demagoogilises ma Kunnast ei syydistaks: ta kipub oma sõnade taga kindlalt seisma (on räägitud, et temas on kaitseväe juhataja materjali), vahest liigagi kindlalt, nii et on sellepärast liiga konfliktne ega saa inimestega läbi (on ka räägitud, et kolonelleitnandist kõrgemale ei tõuse, ja see on vist tõeks saanud).

ja noh, kui see vahepealne Kaitseliidu korraldus oli Kunnase nägu (maakaitsepataljonide formeerimine sõjaaja yksusteks, nii pataljon kolmest malevast kokku; allutatus maaväe staabile - tundub, et siin võib olla sõjaeelset Soome eeskuju, mida on ka sealpool kenasti kritiseeritud), siis mulle meeldib Laaneotsa arusaamine Kaitseliidust kyll rohkem. et põhimõtteliselt võib vaielda, kas yks või teine kolonelleitnant on strateegia- või operatiivgeenius või mitte, aga yldpõhimõtteliselt nad jagavad, mis räägivad. (võrdle Kunnase juttu haritud kaitseliitlasest reservnooremleitnant Hvostovi samasuguste juttudega.)

Damoklese mõõk kaitseväe kohal pysib. et ikkagi, mis edasi? lastakse kaitseväel inimestest tyhjaks joosta, nii et isegi missiooniyksusi välja panna ei suudeta? ja Kaitseliit ei suuda kah yha syvenevat tyhja auku täita, nii et lõpuks võime NATOs valida ilma kaitseväeta Islandi progressiivse eeskuju. tahaks kaitsejõududele tarka ja proffi tsiviiljuhtimist, lõpuks ometi ykskord. ma pole lootusi Aaviksoo suhtes veel maha matnud.

Kruuda ostab vana BusinessWeeku sisse

näen, et 14.–21.01 Ärielu on ära trykkinud BusinessWeegu kirjatykke ajast 17.12–7.01. mõned neist paistavad ennustavat uut aastat.

ei teagi, mida arvata. BusinessWeek ise maksab vist mingi 80 kr, kui putkast osta, Ärielu kaane järgi 35 kr.

kirjutavad, et see koostöö neil jätkub. see pole seega mitte siuke kord-aastas asi nagu Eesti Päevalehe eesti keelde mõlgitud Economisti raamat "Maailm aastal 2008". siis võiks Ärielust neid BusinessWeegu kylgi lugedagi, kuni neid jätkub. karta on, et mitte eriti kauaks.

aga kui nad kavatsevadki nendega alati ja iga kord kuu aega hiljaks jääda (17. jõulukuu päeva ja 14. sydakuu päeva vahele mahub neli nädalat ju kyll), siis võib informeeritud lugeja need asjad juba mujalt kätte saada. väheminformeeritu, kes ei viitsi ingliskeelt lugeda, muidugi ilmselt mitte. ja kui põle aega tervet BusinessWeegu nummert läbi lugeda, siis saab Kruuda ajakirja oma poole odavamalt ja nad on juba paar tykki sealt välja valind.

njah, aga ma põle seni viitsind uut Ärielu niisamagi lugeda. või põle jõund. mõeld kyll oleks, et võiks, aga on harjumus ennast nädalaga Newsweegu või Economisti numbrist läbi närida, ja mõni nädal jääb seegi vahele.

kas ajakirjanike promokirjutisi tasub usaldada?

Pullerits arvab, et ajalehtede toimetajad teevad oma tööd alati korralikult, blogijat aga ei või eales uskuda:

Aga vahe on selles, et kui ajakirjaniku taga valvab toimetaja, et ta tutvustatavat toodet-teenust reklaamima ei hakka, siis kes on see, kes hoolitseb, et ajaveebnik firmale vargsi ühekülgset kiidulaulu ei laula?

toimetaja valvab ajakirjaniku järele, kes toodetest kirjutab? aga kui see "ajakirjanik", kes kirjutab, ongi ise vastava kylje toimetaja, kellel on lihtsalt kohustus kord nädalas kylg või mitu midagi täis teha, siis ei valva suurt keegi. pärast muidugi, kui keegi toimetuse peal loeb, vast võib viltu vaadata, kui midagi tõesti viltu on, aga kas siis on viisakas minna ja näpuga näidata? tegelikult on muidugi ylemused ja vastutavad toimetajad kutsutud ja seatud siukesi toimetajaid ohjeldama, nii et asi vast väga hull pole, JUHUL KUI nood kutsutud ja seatud oma tööd korralikult teevad. aga kas alati teevad? pigem isikliku aususe ja virkuse kysimus kui miski muu, igatahes ei jookse piir definitsiooni järgi blogijate ja ajakirjanike vahelt.

põhimõtteliselt olen näinud kyllalt igasugu promokirjutisi, sh pressiteadete pealt "uudisteks" kirjutatud kiidulaule, peavoolu lehtede uudiskylgedel. (pressiteade tõmmatakse veidi mahedamaks, aga põhiline mõte jääb samaks.) yks eriti piinlik näide: keegi Eesti Päevalehe ajakirjanik langes rottkoerakampaania ohvriks, kirjutas, et ongi siukesed päris põrandaalused rottkoerinimesed olemas ja liikvel. kus olid toimetaja silmad?

ja kohustus pidevalt millegagi lehte täita toidab siukest haltuurat või mõtlematust minu meelest pareminigi kui vabatahtlikult ja hobi või sõltuvuse pärast peetavaid blogisid (võrdle sokkide kudumisega: tihtipeale kingitakse need lihtsalt niisama kootud sokid headele inimestele ära), kus inime kirjutab lihtsalt ja ausalt, mis talle endale meeldib ja mis pähe tuleb. on muidugi ka teistsuguseid blogisid ja teistsuguseid ajalehti kui need, mis mulle enamasti ette satuvad (võõrkeelsete peale ma seda lõiku kirjutades yldse ei mõelnud).

tegelt ongi elu keeruline, Pullerits aga lihtne: blogijaid ei salli, homosid ei salli, Ameerikat ja seksi aga armastab. seetõttu põlegi tema kirjatykke mõtet lugeda. (mida spordist kirjutatakse, sellest ei ole mul paraku sooja ega kylma. liigutage ennast spordiajakirjanduse lugemise asemel.) ikka räägib yhte ja sedasama. tyytult igav, isegi Pulleritsu Ameerikasse deporteerimise fondi ei viitsi surnuist yles tõstma hakata.

vahel harva muidugi saab nalja ka.

Harju maakohtu Tartu kohtumaja

päeva kild talituse pealt: Harju maakohtul on kohtumaja Tartus, kus ilmselt mõistetakse kohut harjukate yle, kes Tartus elavad. peregriinide ja hõimuõiguse värk, teadagi: ega tartukeste või yldisemalt oandi õigus harjukaid ometigi ei puuduta, sest seal käivad asjad ju hoopis teisiti.

yhtlasi päeva vanasõna: Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli.

pildil Vaisjala kihelkonna saksikumat tõugu rahvariided

päeva väljend

väike võidukas haigus – sobib patareide laadimiseks, et seejärel uue ja kõvema hooga tööle pihta anda.

taustaks: laul "Kymme väikest neegrit", kolm on veel jäänud. sest meie viiskantlaua taga on viiest kyljetoimetajast langenud tõve kyysi juba kaks. kolmas köhib nii, et pool talitust ehk kolm osakonda vaatab teda nagu minejat. neljas ytleb, et ta poeg kodus köhib mis kole ja peab ilmselt jälle kehalises kasvatuses järeltöö tegema. ja eks ma ise aevasta ka.

päeva värss on ilmselt Max Harnooni Kõige ilusam haigus on tuberkuloos.

tahvad dollari päris põhja lasta?

Rudolf kirjutas poolteist nädalat tagasi:

Pärsia lahe riigid lõid ühtse majandustsooni ja deklareerisid ühtse valuuta kasutuselevõtust 2010. aastal.

ja mina mõtsin kõigepealt, et kas nad kavatsevad dollari päris põhja lasta. seisab ju dollar suurelt osalt praegu veel selle najal, et naftat dollarite eest kaubeldakse. (noh, seisab niivõrd-kuivõrd: Alan Greenspani juttu "tugeva dollari poliitikast" juba pilgati omal ajal, nii et vähe põle.) ja muudkui aga kukub korraga nii nafta kui ka euro suhtes.

teiseks mõtsin ma muidugi seda, et mida mina seeaeg (aasta alguspäeval) tegin, et ma selle uudise rongist maha olen jäänd. ilmselt tulin Hiiumaalt mandrile? aga siis võtsin Google Newsi ja teise otsinguga leidsin Dubai emiiri eilse kirjatyki sel teemal Wall Street Journalis. kirjutab šeik Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm siis seda:

We believe that helping to build a strong regional economy is our best opportunity for lasting social stability in the Middle East. That's why, for instance, we strongly support the new Gulf Common Market, which was launched on Jan. 1 and which will eventually lead to more regional economic integration, enhanced intra-Gulf trade, and a common currency for the six countries that form the Gulf Cooperation Council -- Bahrain, Kuwait, Oman, Qatar, Saudi Arabia and the United Arab Emirates (UAE).

äkist teevad lihtsalt oma pisikest Euroopa Liitu, et rahu tagada kaupmeeste huvide kõige kõrgemaks kuulutamise ja nende piisavalt range valvamise kaudu? sõjameestele pasunasse, kaupmehed pukki? tähelepanuväärt on yks kõrge isanda meeldetuletusi:

Our plans do not flow from mere ambition; they are a necessity. Consider that only 3% of our revenue is from exports of diminishing crude-oil reserves; 30% is from tourism, and there's increasing revenue from manufacturing and other sectors such as hospitality, technology and transportation.

Saudi Araabias olla nafta samuti otsakorral (kirjutas Matt Simmons, nii et ma uskuma jäin) ja maailmaturg peab Siberist lisa otsima. või Põhja-Jäämerest. aga kas Saudi Araabias on poliitilist tahet, et nafta otsasaamisele reageerida ja oma majandus ymber kujundada? Dubais on. ja asja yks tahk võibki olla katse tekitada vabaturgu sellise poliitilise tahte ning igasugu oskusteabe impordiks ja ekspordiks. kuidas muidu võib yks pisike emiraat (vrd Luksemburgi suurhertsogiriigiga) sekkuda suure naaberkuningriigi asjadesse ja tolle valitsejatele nõu anda?

nii et äkist ikka dollaril põle midagi sealtpoolt karta? sest nafta juba tulebki mujalt? noh, Liibyast näiteks. ja Venemaalt. ja Muammar al-Kaddafi käis alles Prantsusmaal. ja Putin läheb Liibyasse. aga jah, kui Iraan, Liibya, Venemaa ja needsamad seal Pärsia lahe ymber kampa võtaks, kas siis dollar kukuks? kellele see kasulik oleks, huvitav?

yks huvitav asjaolu veel: kõik Pärsia lahe koostöökoja liikmed on monarhiad, kus monarhil peaks ikka ysna kõva sõna poliitikas öelda olema. kas laiendatakse Araabia Ühendemiraatide riigimudelit?

huvitav-huvitav igatahes.

päeva avastus USA, Iraagi ja tuumajaamade kohta

USA jätkusuutliku energeetika plaani ei koostanud mitte Iraagi Majandusreformiinstituut (IIER), vaid Energia- ja Keskkonnauuringute Instituut (IEER). minusugused lihtsameelsed võiks õppida neid kahte instituuti eristama. Plaan ise – nimega "Süsinikdioksiidivaba ja tuumavaba" – pakub välja, kuidas USA suudaks tuumajaamu ehitamata ja majanduskasvu ohvriks toomata loobuda fossiilkütustest.

make love not war

Võro liinast ostse ma

armastusõ massina
nakse tedä uurima
olli kuulipilduja

refr: toonuška leelo
hoida tsuska leelo
leeladi hopp

kindral taevas täppi märkas
jahikirg siis temas ärkas
kahurvägi avas tule
lasi alla toonekure

(setu salmid ehk tšaštuškad, kuuldud bussis Hao Paali käest.
teise salmi teine rida Mirjamilt, originaali olen unustanud.
tuletage meelde, kui teate.)

kuldsed & karvased käerauad

tänase Äripäeva lk 12–13: "Kuldsete käeraudadega uuele katsele: Tallink ostab aktsiaid kokku, et neid töötajatele jagada"

sama lehe lk 28: "Karvased käerauad ja ahjukana – pühade menutooted"

Pilt: André Karwath

ime: prygi tõi ministri telekasse

minu vasaku õla taga mängib talituse telekas, ja mida ma näen! mida ma näen! minister Jaanus Tamkivi, saarlane ja valitsuskabinetis keskkonnaasjade peale pandud mees, on telekas! ainult nii palju ongi tarvis kui yks lõpmata prygisegadus, et seda imet välja kutsuda. ehhee.

kas Õhtumaalgi võib kunagi koita?

Reporter: What do you think of Western Civilisation?

Mahatma Gandhi: I think it would be a good idea.

tsiteeris David Morgan-Mar (Wikiquote'i järgi)

ooberst, kolonel või polkovnik? auastmete võrdlemisest ja tõlkimisest

Eesti maaväe koloneli õlak

Andres kirjutas Vikipeedia arutelus:

Aga eesti keeles eristatatakse polkovnikut, ooberstit ja koloneli.

selle peale jäin mõtisklema, et kes eristab ja kes ei erista, kuidas eristada ja miks mitte.

NATO systeem annab võimaluse kõiki auastmeid (vajadusel-tahtmisel ka ajaloolisi) tõlkida Eesti kehtivasse auastmestikku. kui jutt käiks Bundeswehri auastmest (OF-5), siis ytleksin kahtlemata "kolonel" (samuti teeb Saksa Liitvabariigi saatkond, nimetades kaitseatašee Oberstleutnant Joachim Timmerit kolonelleitnandiks (OF-4)). Läti polkovnikuid (pulkvedis, OF-5) nimetatakse meil ju ka ametlikus asjaajamises kolonelideks, nagu teeb ka kaitsejõudude peastaabi teavitusosakond.

nii et selles mõttes ei tee eesti keel enam kolonelil, polkovnikul ja ooberstil (OF-5) vahet. yldistus: kui NATO ohvitser, siis kasuta vastavat auastet Eesti tabelist. toetav näide: samal põhimõttel on käitunud oma Iraagi sõja märkmete raamatus Leo Kunnas, tõlkides mingi USA vanemallohvitseri auastme staabiveebliks. Major Toomas Boltowsky soovitab seda põhimõtet kah.

Saksa maaväe koloneli õlak

miks on selline praktika kasulik? Briti õhuväe auastmeid tõlkida kuidagi teisiti kui Eesti õhuväe auastmeteks (mis langevad kokku maaväe auastmetega) on keeruline ja eksitavgi: Air Chief Marshal tähendab kindralit (OF-9), kuigi vastavustabelit vaatamata võiks selle tõlkida õhuväe peamarssaliks (sellise nimega auaste oli NLi relvajõududes olemas, OF-10 või lausa sellest pulga võrra kõrgem, kuigi NATO systeemis nii kõrget asja nagu OF-11 ei olegi). teised Briti õhuväe auastmed on samamoodi eksitavad: Squadron Leader (OF-3) on parem tõlkida majoriks (OF-3) kui eskadrilliülemaks (vms – ega talle head vastet ei olegi ju), sest eskadrilliülem kõlab eesti keeles ametikoha, mitte auastmena.

Briti maaväe brigaadikindrali õlak

kus on augud? näiteks Briti maaväe Brigadier (OF-6) on selle loogika järgi eesti keeles brigaadikindral (samuti OF-6), mis implitseerib kuulumist kõrgemate ohvitseride (ingl general officers) hulka, kuigi tegelikult on ta Briti maaväes tipmine vanemohvitseri (ingl field officer) auaste. kogu kohalik koloriit läheb kaduma. aga see-eest on yheselt aru saada, kui kõrget auastet tegelikult mõeldakse ja võrdlustabeli järgi on võimalik alati tagasi tõlkida. marssalit (või yldse OF-10) Eesti tabelis kah pole, nii et võib vaielda feldmarssali ja marssali yle, kuigi yldine loogika viitaks sellele, et meie tugeva soome tendentsiga systeemi peaks marssal sõnana paremini sobima kui feldmarssal (rääkimata kindralfeldmarssalist): veltveeblitest tehti juba enne sõda veeblid.

Soome ülemleitnandi õlak

pea yksyhene auastmete võrreldavus Soomega on tegelikult olemas juba 1939. aastast. ainuke probleem on yliluutnantti, mida võib tõlkida leitnandiks (mispuhul luutnantti on nooremleitnant), vanemleitnandiks (mispuhul võidakse segi ajada Eesti mereväe vanemleitnandiga (OF-3), kuigi on OF-2 ekvivalent) või ülemleitnandiks (Soome kohalik koloriit säilib). Rootsi aga kohendas oma systeemi NATO-sõbralikumaks umbes samal ajal kui Eesti, nii et näiteks överste on täitsa rahulikult kolonel.

siiski võib jätta ruumi reservatsioonidele ja eranditele, mis võiksid mõistlikud olla, järgides yldisemat põhimõtet, et iga systeemi tuleb rakendada mõistusega. segasemate asjadega võib toimida teisiti, kui kontekst seda tõesti nõuab. näiteks oli Laidoner polkovnik veel Eesti Vabariigi algusaastailgi ehk enne polkude rügementideks ja polkovnikute kolonelideks nimetamist. seega pole vaja toimetada "polkovnik Laidoneri" tingimata "kolonel Laidoneriks" toimetada. sygavamal ajaloolises või kohalikus kontekstis võib käibida teisi kombeid ja seal võib olla tiitlite, sh auastmete, peenem eristamine vajalik. näiteks õukondlikku või lihtsalt tsaariaegset elu käsitlevates tekstides (vt teenistusastmete tabelit).

Venemaa Föderatsiooni õhuväe polkovniku õlak

NLi relvajõudude auastmete tõlkimise standard (ja sedakaudu ka kõigi praeguste Venemaa Föderatsiooni ning osa revolutsiooni-eelsete keiserlike Vene auastmete standard) on olemas vanemas Eesti Nõukogude Entsiklopeedias ja põhimõtteliselt okupatsiooni mälestusena käibib siiamaani ysna elujõuliselt. seda pole mõtet välja suretama hakata, sest Vene tabeli võrreldavus NATO omaga logiseb paari koha pealt ysna kõvasti. selles mõttes on polkovnik täiesti olemas ja sallitav.

aga et ma "ooberstit" eestikeelse teksti sees salliksin, peaks tõesti nii umbes kolm tugevat stilistilist-kontekstuaalset-pragmaatilist argumenti tooma.

jõulukombeid vana moodi

kirjutasin kunagi ylevaate maausu pyhadest ehk eesti rahvakalendri aastaringist. panen siia jõulukommete kirjelduse eelmise posti täienduseks. parem hilja kui mitte kunagi.

AASTAVAHETUS:
jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad

Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII–24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks. Nagu hingedeaegki, on jõuluaeg pikem ajalõik, mis kestab kauem kui ainult paar püha. Jõuluaja lõpu kohta on mitmeid arvamusi. Viimased jõulud (teise nimega jõuluemapäev) võivad olla taliharja ajal (17.I), saartel arvatakse viimaseks jõulupühaks pudrupäeva (küünlapäeva, 2.II).

Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu majapidamine ning valmistatakse aasta kõige rikkalikumad piduroad. Pühade ajal ei tohi tööd teha, kõik toimetamine tuleb varakult ära toimetada. Suurem osa ettevalmistustest tehakse toomapäeval või varem (21.XII). Toomapäeva hommikul tõustakse varavalges, et tappa siga ja teha valmis jõulutoidud. Kus jõulutoitu ei tehta, seal pole järgmisel aastal midagi head oodata. Laual peab kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib (kutsutud ka jõuluorikaks) ja valged tanguvorstid. Oma koduõlut peab jätkuma jõuluaja lõpuni. Tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve ning jagatakse karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõululeib, õlu ja liha peavad laual olema terve jõuluaja ja igaüks peab saama niipalju süüa, kui tahab. Siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnestuvad ja tal pole leivapuudust.

Ühtlasi tuleb elamine väga põhjalikult ära koristada, et aasta läbi korras püsiks. Peale põrandapesu pühitakse puhtaks seinad ja laed, isegi õu. Põrandat ei tohi uuesti pühkida enne kui pühad läbi, muidu pühid õnne majast välja. Peale toomapäeva ei tohi jääda ühtegi võlga, jõuludeks tuuakse koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenata midagi välja. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu. Jõuluõhtul enne pimedat hooned piiratakse – tehakse nende ümber kõndides ring.

Kui maja korras, on paras aeg sisse tuua jõuluõled, mis tähistab jõulude algust. Õlgedel mängitakse jõulumänge, puhatakse ja ka magatakse, õled summutavad sammude müdina – hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toovad õnne ja tervist, tuppa maksab tuua kasvõi ühe vihu. Kaunistusteks tehakse veel jõulukroone ja ­krässe, samuti kolmeharulisi küünlaid (lambarasvast ja mesilasvahast).

Jõulud on aasta kõige tähtsam ja kõige ohtlikum aeg. Mida inimene nüüd teeb või tegemata jätab, sellest sõltub tema ja ta majapidamise õnn ja käekäik kogu järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged, kellel on elavate õnnele suur mõju. Nende pärast hoitakse uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Toidunõudel ei tohi kaasi peal olla. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Valgus ei tohi välja paista. Jõuluöödel oleks hea üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.

24.XII on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse küdema juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Hinged lähevad sauna vihtlema peale pererahvast. Ollakse kodus oma perega. Jõulupühade ajal ei maksa kodunt välja minna: küla peal kõndides võid endale halba õnne kaela saada. Külalisedki võivad tuua õnnetust. Alles südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna küla peale.

Linnaski on võimalik jõulusid maakombel pidada, oluline on 21.–24.XII hoida toad öösel valged, aknad pimedad ning toit laual.

Kokku kirjutades lugesin siukseid asju:

Eesti rahvakalender. I–VIII. Koostanud Selma Lätt (I) ja Mall Hiiemäe (II–VIII). Tallinn, Eesti Raamat 1970–1999
Mall Hiiemäe. Rahvakalendri tähtpäevi. Tallinn, Koolibri 1998
Ahto Kaasik. Maarahva pühad. http://www.maavald.ee/
Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu // Vikerkaar 1988, nr 1, lk 49–54
Ivar Paulson. Vana eesti rahvausk. Tartu, Ilmamaa 1996
Võro-seto tähtraamat vai kallendri 2003. aastaga pääle. Võro Selts VKKF 2002

takkajärgi jõuludest

läks yhes listis aruteluks, et mis jõulud ja kas jõulud ja millal jõulud. ja kas pööripäev, mitte jõulud. ma siis hakkasin selle peale arutama, kuidas jõuluaega jagada ja yldse.

saarlased ja yldse kõik, kes vanematest asjadest midagi mäletavad, alustavad jõuluga 21. kuupäeval, sirvilaudades on jõuludena kirjas 21.-24. kuupäev. yks seletus on, et need on need päevad, kui päike on pesas. see omakorda peaks tähendama, et päev ei lähe nende paari pööripäevalähedase päeva jooksul märgatavalt pikemaks ega lyhemaks, vaid pysib enam-vähem yhepikkune.

ju siis tuleks astronoomilist täpsust taga ajades arvata pööramise ajast ehk sellest kellaajast, mis kalendrites talve algusena kirjas on, päev-poolteist-kaks edasi ja tagasi (muidugi täpsemalt, aga ma ei hakka praegu ytlema, kas 72 või 48 või 56 tundi, sest mul pole sellele korralikku põhjendust). saadud aeg oleks siis põhilised jõulud, mille syda on see astronoomiline pööramise aeg (nn talve alguskellaaeg), kui saab näiteks teha yheksast eri puuliigist puudest tuld (nagu mõnel kombeks on, räägitakse, et vana komme; samuti viiakse samal päeval vana tuhk igast koldest välja ja tehakse igasse koldesse uus tuli).

seega: jõulud ei piirdu meie vanavanavanemate kommete järgi pööripäevaga, vaid hakkavad pihta veidi enne ja keskenduvad sellele ajale. aga jõuluaeg on põhimõtteliselt veel laiem nähtus, võib kesta pudrupäevani (2.02 ).

sõna "jõulud" on põhimõtteliselt siuke kultuurinähtus, mille leviku järgi annab määratleda viikingikultuuri levikut. inglise keeles on see yule, skandinaavia keeltes jul või midagi säärast (islandi keeles jól – vt ka siia –, aga förja ehk fääri kohta ei tea), meie kandis siis jõulud. kui sõna leviku järgi pyha vaadata, siis on teda pyhitsetud tuhat aastat tagasi mõlemal Põhjamere ja mõlemal Läänemere kaldal, ehk umbes sellessamas kandis, kust viikingikultuuri otsime. inglise keeles on Yule kui paganlikku sõna tarvitusest tõrjutud ja praegu käibibki laiemalt Christmas nagu kirikukalendris. aga noh, iga haritum inime saab selles keeles Yule'ist ka aru ja igas sõnaraamatus on see kirjas (Silvet ytleb, et poeetiline, arhailine ja murdeline).

on muidugi neid, kellele see jõulu-sõna yleyldse ei meeldi sellepärast, et luteri kirik Kristuse syndimise pyha sama nimega nimetab ja seetõttu kramplikult seda sõna väldivad ning nimetavad pyhi ainult pööripäeva järgi ja tahvad, et teised nende eeskuju järgiks. ei saa ma siukestest aru. rahu. põle sõnal häda midagi, selle kasutamine ei ytle meil ehk eesti keeles õigupoolest midagi kasutaja usutunnistuse kohta, kui asja sisusse ja ajalukku syveneda. ongi usuliselt neutraalne sõna.

yks põhjus jõulu-sõna sallimata olla, mida ma mõistan, on see, kui tuntakse erilist lähedust oandi ehk lõunaeesti keelega (tänapäevaks on sellest järgi mulgi, tartu, võru või setu keel). eelpoolnimetatud talviste- või talsipyhade nimetus paistab lõunaeesti keeles olema põlisem jõulude nimi.

loe ka Ahto Kaasiku juttu jõulude puhul ja pyhadeylevaadet Maavalla Koja lehel.

yhtlasi võid hankida endalegi sirvilauad (kui sa ei tea, misasjad on sirvilauad, vaata pilti ylal: seal on ees sydakuu laud, pöördel on märkide seletused).

sirvilaudu myyb Rahva Raamat.