Andres kirjutas Vikipeedia arutelus:
Aga eesti keeles eristatatakse polkovnikut, ooberstit ja koloneli.selle peale jäin mõtisklema, et kes eristab ja kes ei erista, kuidas eristada ja miks mitte.
NATO systeem annab võimaluse kõiki auastmeid (vajadusel-tahtmisel ka ajaloolisi) tõlkida Eesti kehtivasse auastmestikku. kui jutt käiks Bundeswehri auastmest (OF-5), siis ytleksin kahtlemata "kolonel" (samuti teeb Saksa Liitvabariigi saatkond, nimetades kaitseatašee Oberstleutnant Joachim Timmerit kolonelleitnandiks (OF-4)). Läti polkovnikuid (pulkvedis, OF-5) nimetatakse meil ju ka ametlikus asjaajamises kolonelideks, nagu teeb ka kaitsejõudude peastaabi teavitusosakond.
nii et selles mõttes ei tee eesti keel enam kolonelil, polkovnikul ja ooberstil (OF-5) vahet. yldistus: kui NATO ohvitser, siis kasuta vastavat auastet Eesti tabelist. toetav näide: samal põhimõttel on käitunud oma Iraagi sõja märkmete raamatus Leo Kunnas, tõlkides mingi USA vanemallohvitseri auastme staabiveebliks. Major Toomas Boltowsky soovitab seda põhimõtet kah.
miks on selline praktika kasulik? Briti õhuväe auastmeid tõlkida kuidagi teisiti kui Eesti õhuväe auastmeteks (mis langevad kokku maaväe auastmetega) on keeruline ja eksitavgi: Air Chief Marshal tähendab kindralit (OF-9), kuigi vastavustabelit vaatamata võiks selle tõlkida õhuväe peamarssaliks (sellise nimega auaste oli NLi relvajõududes olemas, OF-10 või lausa sellest pulga võrra kõrgem, kuigi NATO systeemis nii kõrget asja nagu OF-11 ei olegi). teised Briti õhuväe auastmed on samamoodi eksitavad: Squadron Leader (OF-3) on parem tõlkida majoriks (OF-3) kui eskadrilliülemaks (vms – ega talle head vastet ei olegi ju), sest eskadrilliülem kõlab eesti keeles ametikoha, mitte auastmena.
kus on augud? näiteks Briti maaväe Brigadier (OF-6) on selle loogika järgi eesti keeles brigaadikindral (samuti OF-6), mis implitseerib kuulumist kõrgemate ohvitseride (ingl general officers) hulka, kuigi tegelikult on ta Briti maaväes tipmine vanemohvitseri (ingl field officer) auaste. kogu kohalik koloriit läheb kaduma. aga see-eest on yheselt aru saada, kui kõrget auastet tegelikult mõeldakse ja võrdlustabeli järgi on võimalik alati tagasi tõlkida. marssalit (või yldse OF-10) Eesti tabelis kah pole, nii et võib vaielda feldmarssali ja marssali yle, kuigi yldine loogika viitaks sellele, et meie tugeva soome tendentsiga systeemi peaks marssal sõnana paremini sobima kui feldmarssal (rääkimata kindralfeldmarssalist): veltveeblitest tehti juba enne sõda veeblid.
pea yksyhene auastmete võrreldavus Soomega on tegelikult olemas juba 1939. aastast. ainuke probleem on yliluutnantti, mida võib tõlkida leitnandiks (mispuhul luutnantti on nooremleitnant), vanemleitnandiks (mispuhul võidakse segi ajada Eesti mereväe vanemleitnandiga (OF-3), kuigi on OF-2 ekvivalent) või ülemleitnandiks (Soome kohalik koloriit säilib). Rootsi aga kohendas oma systeemi NATO-sõbralikumaks umbes samal ajal kui Eesti, nii et näiteks överste on täitsa rahulikult kolonel.
siiski võib jätta ruumi reservatsioonidele ja eranditele, mis võiksid mõistlikud olla, järgides yldisemat põhimõtet, et iga systeemi tuleb rakendada mõistusega. segasemate asjadega võib toimida teisiti, kui kontekst seda tõesti nõuab. näiteks oli Laidoner polkovnik veel Eesti Vabariigi algusaastailgi ehk enne polkude rügementideks ja polkovnikute kolonelideks nimetamist. seega pole vaja toimetada "polkovnik Laidoneri" tingimata "kolonel Laidoneriks" toimetada. sygavamal ajaloolises või kohalikus kontekstis võib käibida teisi kombeid ja seal võib olla tiitlite, sh auastmete, peenem eristamine vajalik. näiteks õukondlikku või lihtsalt tsaariaegset elu käsitlevates tekstides (vt teenistusastmete tabelit).
NLi relvajõudude auastmete tõlkimise standard (ja sedakaudu ka kõigi praeguste Venemaa Föderatsiooni ning osa revolutsiooni-eelsete keiserlike Vene auastmete standard) on olemas vanemas Eesti Nõukogude Entsiklopeedias ja põhimõtteliselt okupatsiooni mälestusena käibib siiamaani ysna elujõuliselt. seda pole mõtet välja suretama hakata, sest Vene tabeli võrreldavus NATO omaga logiseb paari koha pealt ysna kõvasti. selles mõttes on polkovnik täiesti olemas ja sallitav.
aga et ma "ooberstit" eestikeelse teksti sees salliksin, peaks tõesti nii umbes kolm tugevat stilistilist-kontekstuaalset-pragmaatilist argumenti tooma.
3 kommentaari:
Ooberstit kasutatakse ajaloolisest traditsioonist. Kui jutt käib mõnest mehest, kes sisenes eestlaste teadvusse nt Teise maailmasõja ajal, kui Eesti oli saksa okupatsiooni all, on küllalt loomulik, et siis kutsuti teda Oberstiks. Kasvõi juba sõdurite poolt, kes saksa väes teenisid ja pidid teda nii kutsuma. Praegu Eesti Kaitseväes teenivad vene päritolu sõdurid viitavad omavahel vene keeli kõneledes ohvitseridele ju sama moodi eestikeelsete auastmenimetustega, kuigi venekeelsed vasted on väga hästi olemas (ja KVs ka kättesaadavad).
Kui kogu aeg on olnud õige üht meest Oberstiks või ooberstiks kutsuda ei saa seda ka lambist lihtsalt ära keelata, siis tekibki paralleelne võimalus teda koloneliks kutsuda. Kolonel on õige, aga ooberst on ka õige, sest traditsioon on selline.
Traditsioon on tore ja sümpaatne asi:)
Vanasti tõlgiti ju ka inimeste nimed ära. Läksid Saksamaalt Prantsusmaale ja Wilhelmist sai nagu naksti Guillaume. Kas on õige? Vanu nimesid kirjutatakse aga siiamaani mõlemat pidi ja erinevates keeltes on seejuures erinevad traditsioonid. Kaasaegsete isikute nimede puhul on tekkinud kindel reegel (mitte tõlkida) nagu kaasagsete auastmete puhul on reegel (tõlkida - nagu sa välja tõid), ajaloolised nimed ja auastmed on aga vabad ja/või olenevad traditsioonist.
P.S ohvitseridega sellist jama polegi - need on üsna hästi tõlgitavad (Kui muud teha ei ole, vaatad tabelist ühe riigi mere või õhuväe võrdlust maaväega ja tõlgid maaväe auastme) - Eesti vasted on enamasti olemas. Allohvitseridega on palju huvitavam kui neil vasted puuduvad. Vähemalt kõnes kasutatakse siis tihti kaasajalgi ingliskeelseid originaalaustameid, mitte ei otsita mingit NATO tabelile vastavat Eesti vastet.
kõigepealt suur tänu lugemast.
aga yldiselt: väga vastu vaidlema ei kipugi, täpsustaks jälle mõned pisiasjad.
muidugi, kõnekeeles võib teha kõiksugu asju. see jutt siin käib rohkem sellest, mida kõvade kaante vahele või entsyklopeediasse kõlbab panna. eriti tõlgitud raamatutesse, kus tõlkija ja toimetaja hoolimatus ja asjatundmatus võib kokku keerata siukese käki, millest ei ole midagi aru saada.
selle kirjatyki perspektiiv oli seega (keele)toimetaja oma, kitsamalt Vikipeedia toimetaja oma (aga milleks kyynalt vaka all hoida).
ja samas sa tõepoolest esitad need kaks või kolm kaalukat argumenti, mis konteksti kohta, kus kellegi nimetamist ooberstiks sallida. see kehtib kindlasti otsekõne kohta romaanis, sõjamälestuste kohta ja sealt loogiliselt edasi. sarnased võimalused mõlkusid mul kenasti meeles, aga kõike ei jaksand yhe raksuga kirja panna.
põhiline kysimus on selles, kus lõpeb ajalugu ja algab võrreldavus. uljalt võiksin ise võrreldavusega Teise maailmasõjani välja (ja miks mitte Esimesenigi, kui jutt käib siiani järjepidevalt olemasolevatest riikidest ja armeedest). aga 17. sajand on igatahes selle kandi pealt vaadates ajalugu.
allohvitseridega on jah jama. ei jää ilmselt midagi muud yle, kui vaadata kriitilise pilguga yle vähemasti Ameerika ja Briti allohvitseritabelid, määrata ära olemasolevad ja ilmselged vastavused ja siis tyhjade lahtrite jaoks tekitada vasted ja need kuidagi kokku leppida. olgu see kokkulepe siis Vikipeedias või selles tähtsas ja kõrges sõjakeelekomisjonis, mis jahvatab sama kiiresti kui jumalate õigluseveskid.
korrektse eesti sõjanduskeele kallal annab veel aastakymneid nokitseda, see on kindel :)
Hea postitus. Tõesti tuleks erinevate tõlgete puhul lähtuda kontekstist, eriti mis puudutab ajaloolisi asju. Kuid tänapäeval peaks siiski auastmed eestindama.
Nende allohvedega on üks paras jamps. Isegi kui vasted on olemas, siis funktsioonid erinevad ja nii ei saa üks pool aru mida teise partneri vanemveebel (sgt. mjr) teeb.
PS. Need wiki õlakud pole päris õiged oma kujunduse poolest. Mõtlen Eesti omasid.
http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=maaolakud
Postita kommentaar