2.1.08

takkajärgi jõuludest


läks yhes listis aruteluks, et mis jõulud ja kas jõulud ja millal jõulud. ja kas pööripäev, mitte jõulud. ma siis hakkasin selle peale arutama, kuidas jõuluaega jagada ja yldse.

saarlased ja yldse kõik, kes vanematest asjadest midagi mäletavad, alustavad jõuluga 21. kuupäeval, sirvilaudades on jõuludena kirjas 21.-24. kuupäev. yks seletus on, et need on need päevad, kui päike on pesas. see omakorda peaks tähendama, et päev ei lähe nende paari pööripäevalähedase päeva jooksul märgatavalt pikemaks ega lyhemaks, vaid pysib enam-vähem yhepikkune.

ju siis tuleks astronoomilist täpsust taga ajades arvata pööramise ajast ehk sellest kellaajast, mis kalendrites talve algusena kirjas on, päev-poolteist-kaks edasi ja tagasi (muidugi täpsemalt, aga ma ei hakka praegu ytlema, kas 72 või 48 või 56 tundi, sest mul pole sellele korralikku põhjendust). saadud aeg oleks siis põhilised jõulud, mille syda on see astronoomiline pööramise aeg (nn talve alguskellaaeg), kui saab näiteks teha yheksast eri puuliigist puudest tuld (nagu mõnel kombeks on, räägitakse, et vana komme; samuti viiakse samal päeval vana tuhk igast koldest välja ja tehakse igasse koldesse uus tuli).

seega: jõulud ei piirdu meie vanavanavanemate kommete järgi pööripäevaga, vaid hakkavad pihta veidi enne ja keskenduvad sellele ajale. aga jõuluaeg on põhimõtteliselt veel laiem nähtus, võib kesta pudrupäevani (2.02 ).

sõna "jõulud" on põhimõtteliselt siuke kultuurinähtus, mille leviku järgi annab määratleda viikingikultuuri levikut. inglise keeles on see yule, skandinaavia keeltes jul või midagi säärast (islandi keeles jól – vt ka siia –, aga förja ehk fääri kohta ei tea), meie kandis siis jõulud. kui sõna leviku järgi pyha vaadata, siis on teda pyhitsetud tuhat aastat tagasi mõlemal Põhjamere ja mõlemal Läänemere kaldal, ehk umbes sellessamas kandis, kust viikingikultuuri otsime. inglise keeles on Yule kui paganlikku sõna tarvitusest tõrjutud ja praegu käibibki laiemalt Christmas nagu kirikukalendris. aga noh, iga haritum inime saab selles keeles Yule'ist ka aru ja igas sõnaraamatus on see kirjas (Silvet ytleb, et poeetiline, arhailine ja murdeline).

on muidugi neid, kellele see jõulu-sõna yleyldse ei meeldi sellepärast, et luteri kirik Kristuse syndimise pyha sama nimega nimetab ja seetõttu kramplikult seda sõna väldivad ning nimetavad pyhi ainult pööripäeva järgi ja tahvad, et teised nende eeskuju järgiks. ei saa ma siukestest aru. rahu. põle sõnal häda midagi, selle kasutamine ei ytle meil ehk eesti keeles õigupoolest midagi kasutaja usutunnistuse kohta, kui asja sisusse ja ajalukku syveneda. ongi usuliselt neutraalne sõna.

yks põhjus jõulu-sõna sallimata olla, mida ma mõistan, on see, kui tuntakse erilist lähedust oandi ehk lõunaeesti keelega (tänapäevaks on sellest järgi mulgi, tartu, võru või setu keel). eelpoolnimetatud talviste- või talsipyhade nimetus paistab lõunaeesti keeles olema põlisem jõulude nimi.

loe ka Ahto Kaasiku juttu jõulude puhul ja pyhadeylevaadet Maavalla Koja lehel.

yhtlasi võid hankida endalegi sirvilauad (kui sa ei tea, misasjad on sirvilauad, vaata pilti ylal: seal on ees sydakuu laud, pöördel on märkide seletused).

sirvilaudu myyb Rahva Raamat.

3 kommentaari:

Nele ütles ...

*järele. ;)

oHpuu ütles ...

a mine sa ka.

Nele ütles ...

Tänast tehnikarubriiki vaadates juba käisin :D