Žukov oleks pidanud end mõttes asetama saksa strateegide asemele ning püüdma hinnata olukorda nende vaatekohast. Sissepiiratud linna või kindlust saab vastane ära võtta üksnes kahel viisil: tormijooksu või piiramisega. Pealetungi eest tuleb maksta rohke verega. Piiramise eest – ajaga. Pole kahtlust: saksa kindralite asemel oleks Žukov sööstnud kohe pealetungile. Kuid Žukovi töö selles seisneski, et kaalutleda: kas tõesti veel keegi peale Punaarmee oleks otsustanud tormi joosta maailma kõige kindlustatumale linnale, milles on nõnda palju relvastust, et seda pole sõna otseses mõttes kuhugi panna, ning nõnda palju vägesid, et neid tuleb sealt välja viia tervete brigaadide ja diviiside kaupa? Kas tõesti saksa kindralid mõtlevad samamoodi kui nõukogude omad? Meile on ükskõik, kas kaotame miljon sõdurit või kaks miljonit või viis. Vahet pole. Ent Saksa armees pole asjad korraldatud samamoodi. Saksa kindralite pead töötavad teisiti. Nad mõtlevad teisiti. Meile on kolmesaja tuhande sõduri asjatu surmaajamine – väike taktikaline kaotus, neile on see aga juba peaaegu strateegiline tase. Nemad mõtlevad veel korra, enne kui sellistele kaotustele välja minna.
Viktor Suvorov
Võtan oma sõnad tagasi
Triloogia "Võidu vari" teine osa
Vene keelest tõlkinud Elerin Kärner
Olion, Tallinn 2006, lk 393
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar