mõrsja rautamise sõnad

piira piira vellekene
piira enda pikukeseks
enesele elueaksi
raiu raiu raudkäsi
raiu rauaterveeksi
piira piira peiupoissi
piira nõiad nõmmikusse
toa taha tammikusse
piira linnud lepikusse
halvad aiateivastesse

(need mõrsja rautamise sõnad on yhiskeelsed ja pandud kokku kahtede sõnade järgi, mis Ülo Tedre raamatust loetud, vt algupärandeid allpool; võite vabalt tarvitada, sarnaseid olen ise mõlemal korral lausunud, kui tarvis läks; pildi tegi Andres Lumi mullu suvistelaubal Toomemäel; keskel mõrsja Ülle)

***

"Mõrsja väljatoomisele järgnes mõrsja piiramine (rautamine, karastamine) – komme, mida tuntakse Kesk- ja Lääne-Eestis ning Mulgimaal. Levikuala lõunaosas toimus piiramine mõrsjakodus, levikuala põhjaosas aga peiukodus, kus see oli üks esimesi tseremoniaalseid akte. Mõnes kohas toodi mõrsja selleks puhuks õue. Peigmees, isamees ja peiupoiss kõndisid kolm korda ümber mõrsja, kas hoides mõrsja pea kohal ristatud mõõku või mõõku neiu üle kokku lüües. Piiramise juures laulsid (või sõnusid) kaasikud:

Piiri, nüid, piiri, vellekene,
piiri ende pikutsesse,
esi endele iässe!
Rau nüid rau, raudkäsi,
rau nüid ravvaterve'esse!

(H II 42, 499/500, Karksi)

või

Piira, piira, peiupoissi,
piira nõiad nõmmikussa,
toa taha tammikussa,
piira linnud lepikussa,
halvad aiateivastesse!

(H III 15, 614 (107), Vändra)

Kombega taotleti mõrsjale tervist ja pikka iga. Järgnes neiu kolmekordne õhkutõstmine või sümboolne tõstmine saajarahva sekka. Tõstis peig (resp. isamees ja siis peig, isamees ja peiupoiss). Komme on olnud juba möödunud sajandi kolmandal veerandil haruldane ja taandumas."

Ülo Tedre.
Eesti pulmad
Lühiülevaade muistsetest
kosja- ja pulmakommetest.
Kirjastus "Eesti Raamat"
Tallinn 1973,
lk 48–51