võeh. tulen mina Tartust, kus olin rekvisiit Hansapäevadel. jõuan suurte pakkidega Talina (kolimine ei ole syndmus, see on eluviis; vähemalt minu elus viimase viie aasta jooksul). tõmban hinge ja vaatan "Laanetaguse suve" lõppu. ymisen-laulan tuttavaid laule kaasa. kell hakkab järjekordselt palju saama. aga noh, kell on palju olnud juba oma kaks-kolm päeva järjest, nii et see pole uudis. peaks asju ymber pakkima ja veel kord yle vaatama varustuse, mis aitab mul Krauka tuuril rekvisiit olla. õhtul läheb ju jälle lahti. aga ei viitsi.ja siis heliseb telefon. võõras number. +7 8212 algusega. Venemaa seega, tuleb mälusopist meelde. ei ole Ameerika. neil on vist +1. ytlen torusse selgelt ja kõlavalt oma nime. loodan veel, et äkki on see mõni inime, kellega ma eesti või soome keelt rääkima olen harjunud. tyhjagi. öeldakse vene keeles "Soome-ugri rahvaste infokeskus". arvan, et mõeldakse seda Fenno-Ugria Asutuse allasutust, mis Roosikrantsi uulitsas hingitseb ja et mu number on lihtsalt kuskilt kaudu lekkinud kellelegi, kes arvab, et mina olengi SURI. vabalt võib ju olla, olen tolle asutusega igasugu koostööd teinud ometigi, võidakse segi ajada kyll.
yritan hakata seletama, et mina olen mina, mitte SURI, aga ei jõua eriti kaugele, sest vene keel suus ei kuula kuigi palju sõna (nii ka edaspidi terve kogu vestluse). aga ei. põhimõtteliselt jõuab mulle kohale, et nad on ikka SURI Komimaal asuv nimekaim, kes asutati vist Komiinformi projektina ja igatahes Komi Vabariigi toetusega. ja natuke kahtlane ta on, nagu kõik asjad, millel võimude toetus Venemaal on.
Komimaal on muidugi oma nafta ja see on andnud neile raha kohaliku võimu toel kah teha, aga see kohalik võim on kah siuke, nagu ta on. 90% on ikka venelasi, raha jagatakse nagu meil setudele, symboolsete-dekoratiivsete-rekvisiitsete asjade peale enamasti. et meil on kaks põlisrahvast (komid ja neenetsid) ja me oleme nende yle uhked ja neil on mõni oma kool ja rahvakunstiansambel. ja kohalikud konformistid kipuvad mõtlema jubedamal kombel valitsusbyrokraadi moodi kroonulikult, olgu nad kuitahes põlisrahva-aktivistid. ja kohalikud vastalised ei ole kippund kah kuigi mõistlikud olema, pragmaatiliselt pädevat poliitilist programmi pole näinud ega kuulnud, ikka meeleavaldused ja põhimõtteline poliitiline vastalisus. ega ma muidugi viimase aja asjadest ei tea. kunstnikud ongi vist kõige toredam rahvas sealtkandist, kellega mul kokkupuudet on olnud. ahjaa, mõned muud noored entusiastid on kah old, kes mingit asja justkui ajasid, aga ma ei saand aru, mis asja täpselt.
aga mida see nimetu naisterahvas siis tahtis? andis teada, et Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon (venekeelne lyhend MAFUN, vaata ka siia ja siia) korraldab oma kaheksanda kongressi Sõktõvkari linnas Komimaal. minu nimi oli kirjas Tartu Nefa Ryhma taga, aga see organisatsioon on vist kyll otsad andnud. nii et see naisterahvas siis seletas, et neil oleks tarvis delegaate Eestist (kuigi formaalselt on asi ikkagi igasugu seltside ja yhenduste katusorganisatsioon). et Eestist kedagi pole. põhimõtteliselt olin asjast teadlik, aga olin ikka lootnud Seto Noorte Seltsi peale, et äkki sealt keegi läheb. nad on ju käinud igasugu ugrimugrilistel yritustel viimastel aastatel.
Sõktõvkari linn on uue ehk praeguse ja kehtiva Petroskoi linna kloon (eelmine Petroskoi sai sõjas hukka ilmselt). Petroskois olen kaks korda kyll käinud, viimati koos Oortiga festivalil nimega Folk-Marafon. ei ole mu lemmiklinn. lootust kongressi ajal linnast välja saada põhimõtteliselt ikka on, kultuuriprogramm on niikuinii kah seal sees. ja kui ei ole, siis õhtuti ikka lauldakse-tantsitakse. nii et kui minna, siis koos koori ja killõga ehk vähemalt kolmekesi, et saaks setu laule korralikult laulda. ei või ju loota, et Sveti või mõni teine sama laia rahvalaulurepertuaariga tegelane kohal on. ja just sellist löögiryhma pole mul kuskilt võtta. pealegi olen lõikuskuu teisel poolel juba tagasi tööl.
nii ma siis rääkisin, et Tartu Nefa Ryhm on surnud, et ma kyll ei tea kedagi, kes Eestist läheks, et noored eestlased ei räägi vene keelt (rääkisin seda kõike omaenda vigases vene keeles), et MAFUN on selline kroonulik Venemaa-keskne organisatsioon (noh, põhimõtteliselt on neil liikmesorganisatsioone Soomest ja Ungarist, aga mõni yksik; laplasi yhendavaid organisatsioone esindavad tavaliselt Koola poole laplased, kes vene keelt oskavad). tegelikult ytlesin muidugi russkaja ja gosudarstvennaja, sest igasugu muud sõnad ei tuld niimoodi plaksti meelde ja aega mõelda või võimalust käte-jalgadega vehkides asju selgitada telefonis ometigi pole. see põld nyyd minust ilus, aga kogu see lugu on ikka piisavalt kaugeks jäänd kyll.
kedagi eriti agiteerida kah ei mõista, sest Eesti-Saami Yhendus on kah ysna surnud organisatsioon ja Seto Noorte Seltsi esindaja on asjast teadlik. nägin omade silmadega, kuidas talle seletati. kodanikuyhiskond, mu iiri eeslik. kahju iseenesest.
samas ei hiilga tavaliselt MAFUNi koosolekud sisuga. põhimõtteliselt on lugu sama, mida kirjeldasin Ekspressis soome-ugri rahvaste maailmakongressi kohta rääkides:
Üldise ja suure “soome-ugri asja” ajamine takerdub samuti tihtipeale venekeelsesse bürokraatiasse. See erineb riiklikust Vene bürokraatiast selle poolest, et soome-ugri asja ajavaid venekeelseid pabereid teevad suures osas inimesed, kes ei räägi vene keelt emakeelena. Väga paljudel neist on raskusi korraliku ja õige vene keele rääkimise ja kirjutamisega: paljud udmurdid ja marid kurdavad, et tegelikult on isegi nende ülikoolis käinud rahvuskaaslaste vene keele oskus liiga vilets. Teiseks on nendel venekeelsetel paberitel, mis ametlikult ja pidulikult vastu võetakse, enamasti väga vähe mõju, kuigi nad kopeerivad administratiivaktide sõnavara: “otsustame”, “suunata”, “peame vajalikuks korraldada” ja kõike muud säärast, mis enamasti ainult sõnadeks jääbki.nii et alati jääb võimalus siukest mitmekymne inimese kogunemist kasutada lihtsalt rahvaga tuttavaks saamiseks, et äkki saab teha või ajada mõnda yhist projekti või midagi. mõnikord tõesti veab ja näed asjalikke inimesi, kellega mingisugust koostööd teha. sest keskset tugistruktuuri MAFUNil viimati polnud või polnud see kuigi tugev. pigem on seda MAFUNi lindinimesega logo (nyydseks meie hulgast ära lennanud mari kunstnik Aleksandr Ivanov joonistas ja ilus on, vt ylal & all) hea kylge panna igasugu asjadele, mis synnivad kahe liikmesyhenduse omavahelisest koostööst.
sõnaga: ei viitsi eriti. on MAFUNile uut põhikirja tehtud ja muidu nalja saand ja vene keelt parandatud, kyll Joškar-Olas, kyll Verskas, kyll Petroskois. mingit selget sihti ega oma eesmärki silma ees pole. ega mõista asja olulisust selgitada. poliitiliselt ja maailmaparanduslikult oleks muidugi tähtis aidata näiteks mari- ja udmurdikeelset kirjandust välja anda. eriti lasteraamatuid ja noortekirjandust. kas või tõlgetena muudest keeltest, olgu lapi või võru. aga see asi tuleks kuidagi laiemalt ette võtta. ja selleks pole vaja minna tingimata Sõktõvkari.
aga kui keegi huvitatu juhtub seda lugu siin lugema, võtku yhendust.
muidu: Ardan-Buje kylas (põle nime õigekirjas kindel, yks ersa kyla peaks olema) võeti eile kinni Indrek Särg, kes filmis tänavust rasken' ozks'i ehk rahvapalvust. miilits võttis kinni, neli tundi oli kinni ja ähvardati. siis lasti lahti. räägitakse, et BNS teab paremini. aga mul läheneb aeg rekvisiidiks hakata ja ära kaduda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar