kuidas nõidu arvele ei võeta ja muud nõiajuttu

lapi nõid, mida kujutab O. H. von Lode puulõige raamatule
“Beskrivelse over Finnmarkens Lapper,
deres Tungemaal, Levemaade og forrige Afgudsdyrkelse” (1767).
pildil on illustreeriv tähendus: ta on siin ilu pärast
ja õigupoolest pole tal järgneva jutuga kuigi palju pistmist

Skeptik kirjutab, et nõidade kohta tehakse Soomes seadus ja et muudes Põhjamaades juba on. tsiteerin allpool. kommenteerida eriti ei viitsi, võtan teadmiseks. Islandist pole juttu, aga kyllap on seal suhtumised teisiti, sest vähem saksa kultuuri on sealt yle käind. yhtlasi tervitused vantaalasest nimekaim Otsole, kes mulle Lapimaal, kus ta traditsioonilist saami käsitööd õppis, kuppari'te seltsist ja Soome rahvameditsiiniharidusest rääkis. vist on see selts.

1: vene ajal pandi nõidu kinni

või siiski, meelde tuleb kyll, et Koikkülä Suri pandi vene ajal kord või mitu isegi trellide taha istuma ravitsemise eest (ja ma ei mäleta, kas vana Suri või noor Suri, nad on minul nagu ka paljudel teistel lootusetult segi). ma ei tea, mis syydistusega, äkki põleks pandud, kui tasu põleks võtt. yks lugugi, mis temast räägitakse, on siuke, et miilitsad tulid, aga siis ta eksitas nad ära ja nad ei leind kätte ja siis pääses. (ei mäleta, va veriste hurm, neid lugusid kuigi täpselt. õnneks võin neid yle kuulata.) aga vene ajal igasugu nõidu kiusati kah taga, või oli nende tegutsemine ikka ysna piiratud. Liiming Ints, kellele Kaika Laine on tädi, rääkis, et nii kaheksakymnendate lõpust (või oli 1986?) hakkas selle koha pealt vabamaks minema ja siis hakkas igasugu uusi sigima (vrd plastic shaman). enne olla old kõik need vanad yle Eesti ikka yksteisele teada, nii kymmekond, omavahel kirjavahetuses ja puha, rääkis Ints.

2: Haava Kadi oli enne Kaika Lainet samas kandis

Kaika Laine tervisest põle tykk aega midagi kuuld. kuigi alles kaks nädalat tagasi käisin Kaika ja Ähijärve kandis. ja isegi magasin Haava Kadi kohast ehk Kotilõimelt pärit sängis (Liiming elab vana Kotilõime aseme kõrval Käokingul, Kotilõime on kokku kukkunud, ainult Käokingu on alles jäänud). kes ei tea, siis Haava Kadi oli sealtkandi ravitseja enne Püssä Lainet. naistehaiguste peale oli tal hea käsi. jah, muu hulgas käsi, tundis sellega igasugu asju. kelle kalm seal Kaikamäel kokkukukkund vene kiriku kõrval surnuaial tänaseni näha on, kirjas on Kadi Aab. ainuke pilt, mis ma Haava Kadist näinud olen, oli suure piibliraamatuga käes. tema õde olla ka ysna "noh, selline, usklik" olnud, räägiti mujal (ei räägitud pilgates).

uurivad ajakirjanikud Juhani Püttsepp ja Toomas Sildam on Postimehte saanud yhe Haava Kadi ytlemise:

"See, kes kannab minu matustel risti, ongi minu mantlipärija," lausus kustuval häälel 94-aastane Kaika imeravitseja Kadi Aab. Ta suri 1956. aasta kevadel ja matustel kandis risti Karula postiljon Laine Roht. Ämmaemandana kümme tuhat last vastu võtnud ja imeravitsejana samuti tuhandeid inimesi aidanud Kadi Aabi matustel käis vähe rahvast, kuid sõnum tema ristikandja nimega levis kiiresti suust suhu. Laine Rohti 1927. aasta 4. mail ilmale aidanud Kadi Aab nägi tüdrukukese otsa ees nõiamärki - risti, madu ja karikat.
(Postimees, 7. september 1999)

kyla peal räägitakse veel, et Kadi olla käinud mitmele oma nõiasõnu pakkumas (mõne jutu järgi isegi paberi peal; sõnade yleskirjutamine oli vist kohati kombeks), aga ega keegi eriti ei tahtnud. tõrkumine sellisel puhul on tegelikult tavaline ja igati tervemõistuslik. Siberis käivad noore tulevase nõia juures lausa teistest ilmadest tegelased, kes ta tervise kallale kipuvad ja temaga mängivad, kui ta tõrgub, mis on loomulik ja mõistetav. šamaanihaigus, ytlevad uurijad. Laine ise on lubanud oma teadmised-võimed Lüllemäe surnuaiale kaasa võtta. Sildamit-Püttseppa kirjutavad, et otsib järglast, aga see pole enam tõsi. ja rästiku pealt viina oskab sealkandis teha iga vanem inime. tehnika: võta tyhi pudel; otsi soo pealt või kust tahes rästik; lase pudelisse roomata või suuna kahe puupulgaga, kui ei lähe; pane pudelile punn peale; vii koju, võta punn pealt ja vala metsakohin peale; pane punn peale tagasi ja lase seista. aitab kõiksugu asjade vasta.

3: Setumaal kuulsin nõidade kohta rohkem kui Võrumaal

kui nyyd võrdlen mullusuise välitöökogemusega (baas oli Verskas, käiguraadius keskeltläbi tosinkond kilti sealt eemale), siis Setumaal teatakse igasuguseid seda masti tegelasi rohkem kui seal Karula kihelkonnas. lugusid on rohkem ja erisugusemaid ja rohkemate inimeste ning kunstide kohta. tihedam asustus, arhailisemad kombed ja luteri kiriku nõiajaht jäi teisele poole piiri? või äkki neist lihtsalt räägitakse meelsamini sealpool õhtumaa tsivilisatsiooni piiri? Hirvõ Jaan ehk Jakubi Jaan oli Järvesuu ehk Verska kandis yks kõva tegija, keda nõiakski nimetada julgetakse. (oli vist Võpõlsuvas? ei pruukind olla. oh halba mälu kyll.) ja tema poole hakkas käima igasugu venelasi ka ysna palju ja igasugu imenõidusi tahtmas, mitte ainult ravi. võimudega oli tal kah häda. aga siukesi muidu tarku mehi-naisi või sobijaid, neid oli vast iga paari kyla kohta kyll.

lõpp: nõidus asendab kohati siiani meditsiini

nojah, Hiinal olla vist tänini poliitika sallida pisemates või kaugemates kohtades nõidu, eriti kui ametlik arstiabi sinnamaale ei ulata. Mihaly Hoppal rääkis. Hiina alla jäänud Ida-Tyrkistanis on neid vanu nõiakultuure kyll. Seevastu Venemaa punased, ja olgu nende elu teistes ilmades selle eest keeruline, võtsid ikka kulakšamaanid ära hävitada.

et pikaks veniv ebamäärane jutt (tõesti ei viitsi ajada kyysi taha allikatele, et täpsemaks ja selgemaks ajada, liiga kaugel on nad praegu kah; metodoloogiliselt jällegi on kahtlane selge fookuseta teineteisest nii kaugeid nähteid ja kultuure omavahel siduda, nagu siin teinud olen) millegi juba täiesti teemakohatuga kokku võtta, siis tsiteerin, nagu Heno Sarve suulise teate järgi meelde on jäänud, Äksi nõida: "ega ma usklik ei ole. ma olen lihtsalt religiöösne inimene."

ja siis lubatud kirjakoht Skeptikult:

Seadused uskumusteraapiate kohta on Põhjamaades erinevad. Näiteks Rootsis, Norras ja Taanis on reeglid selle kohta, millistele patsiendirühmadele ja milliste haiguste korral selliseid ravimeetodeid kasutada ei tohi. Rootsis on tehtud selge vahe professionaalsel ja tõenduspõhisel ravimisel ning uskumusteraapiate vahel, kuid uskumusteraapiate pakkujaid ei registreerita.

Soomes vastavat seadusandlust alles kavandatakse. Arstide Liidu arvates ei tohiks seadustesse lisada nõuet uskumusteraapiate praktiseerijate registreerimist. See nõue annaks vale pildi selle kohta, et ühiskond justkui tunnustaks registreeritud inimeste professionaalsust ja ravimeetodite ohutust. Lisaks oleks selliste ravimeetodite pakkujaid võimatu kontrollida, kuna nende meetodite mõju ja praktika on uurimata.

Uskumusteraapiate pakkujad peaks kohustama hüvitusvastutusele, kui nende meetodid põhjustavad kahju või raskendavad patsiendil pöördumist päris ravi poole. Kindlasti tuleks piirata uskumusteraapiate kasutamist lastel ja raskesti haigetel patsientidel.