Kurb ballaad kurvast Kurvast kes elas Kurvakodus

Kord oli Kurb
Kurb elas Kurvakodus
kus löödi lamajat
kus sakutati santi
Halb keldris piinas pimedat
sel Halval oli õdus
sest lõunalauas maiuspalad
Halva ette anti

Halb sõi halvaad
ja halvustas
ja pilas halvatuid
Ja Kurva pale
nutust oli märg
Kurb pisarate alla
seadis mõlkis mannerguid
neil vett ei olnud
kaevus elas härg
Kurb tahtis öelda Halvale
ent ütlemata jättis
sest Kurval toetust polnud

Halb ent oli tugev
siin majas oli eland Hea
see endalt elu võttis
ja tema kambris pööningul
käis nurgast nurka Jube
kes jubedusi tehes
kollast naeru kõhistas
suu hambutu
peas koopad
milles silmi pole
luust-lihast läbikäivalt
luiselt vilistas
et külla tuleks naabrimees
kõhn kooliveli Kole

kõhn kooliveli Kole
oli hirmsam kõikidest
ta koolnuid koinis
rabatud sest tõigast
Kurb kiljus
hambad huulde lõikudes
käis talveöödel kummitamas
vanahärra Võigas
ei väsind kurvastamast Kurb
ja kurtmast Kurb ei väsind
ta kutsus vennad vanemad
et olla hulgana
ent veljed tulemata jätsid
üks neist oli Väsind
ja teine vend ei julend
ta oli nimelt Arg

jäi kurvaks Kurvakoduke
Halb endist viisi hullas
ja jaurav Jube järjepannu
Koledaga kokku lõi
ent kõik see oli väga ammu
kõik nad juba mullas
nüüd Kurvakodus Tühjus kondab
langetatud päi

Ilmar Trull

kas vampiiride elukindlustuse buumi tõid marslased?

kui tahad teada,

• kas ameeriklasi sunniti pyssiraua ees Hummereid ostma,
• millist finantsinstrumenti myydi nagu elukindlustust vampiiridele,
• milles marslased syydi on ja ei ole,

siis loe, mida rääkis USA kongressi esindajatekoja finantsteenuste komisjoni esimees Barney Frank intervjuus BusinessWeegule. mõistlikku juttu räägib minu meelest.

Barney Frank on muidu vähemalt kirjutamisstiili ja sõnapruukimise poolest USA poliitikute hulgas minu lemmik. oleks meil ka siukesi peale Paul-Eeriku veel oma kakskymmend, oleks elu parem, lõbusam. Frank kuulub demokraatlikku parteisse ja on märkinud, et lilla vasakukäelise juudina on ta harjunud olema vähemuses ega ole ennast pidanud automaatselt yhtegi enamusse kuuluvaks.

"Tuulepealne maa" - miks neid nii palju ellu jäi?

ei osata meil teha õiget tragöödiat. tragöödia lõpuks jääb ometi ellu ainult yks kõrvaltegelane, kelle rääkida jääb lugu. aga meil? viimases osas võrdlemisi traagilise pöörde võtnud "Tuulepealne maa" jättis kõigi žanrireeglite ja tõenäosuste kiuste ellu ysna mitu peategelast, suurema jao, kui arvutama hakata. õigupoolest ainult kaks sai surma. isegi korduvate kõrvaltegelaste mahanottimise juures jäädi poole peale pidama, neid tehti lihaks kõigest umbes viis tykki.

aga yritan kokku võtta mõned võimalused, mis meeles mõlguvad

1. kasutatud võimalused
1.1. kuul hävituspataljonlaselt
1.2. kuul saksa sõduritelt
1.3. kuul metsavenna käest (kahele nimega kõrvaltegelasele kummalegi kuul, kolmele väga visandliku identiteediga hävituspataljonlasele yks valang kolme peale)

2. kasutamata võimalusi
2.1. Siber
2.1.1. surm rongis teel Siberisse: kõik sarjas kuidagi esindatud tegelased pääsesid imekombel ära
2.1.2. näljasurm Siberis
2.2. märg haud, kui laevaga Rootsi minnakse: ainuke mineja läks kuidagi varavõitu ja jõudis terve nahaga kohale
2.3. soomepoisile oleks võinud anda võimaluse langeda Karjalas, valades oma verd hõimlaste maa peal - aatemehele väga õilis surm
2.4. Sinimäed
2.5. Tšehhi põrgu, sh miinipildujatuli (teostuslikult kyll kallis variant)
2.6. NKVD-mehe kuul metsavennale: Toomas Roole oleks täitsa sobinud
2.7. defenestratsioon: Artur Sirgi oleks võinud tegelaseks teha, ta oleks saanud Luksemburgis Echternachi linnas segastel asjaoludel aknast alla kukkuda juba eelviimases või yle-eelviimases osas, aastal 1937.

ja yldse. rocks fall, everyone dies võib olla väga stiilne lahendus, kui seda teostada vähehaaval. näiteks: stseen kellegi surmaga, stseen kellegi katsega surmast pääseda, rahulik stseen (arhiivikaader, kõrvaltegelaste tegevus, mujal samal ajal), stseen kellegi surmaga, rahulik stseen, kellegi katse vältimatust surmast vabaneda, rahulik ja vaikne stseen (nt loodusvaade + eelviimase allesjäänud peategelase viimane rahulik hetk siinilmas), kõrvaltegelase surm, arhiivikaadristseen, viimane surm, tiitrid.

yhesõnaga: verd ja rupskeid, häda ja viletsust, nälga, miinipildujatuld ja kyljest rebitud jäsemeid, isand Vahtre!

ceterum censeo: miks ei ole filmiks tehtud August Gailiti romaani "Isade maa"? miks peame kannatama Lauri Vahtre all? kas Kivirähule polnud piisavalt palju raha maksta, et ta "Isade maast" stsenaariumi kirjutaks? ja iseenesest on olemas ka Ristikivi väga suurepärased ja filmilikud "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Ristikivile meeldis kinokunst ometigi väga, ja nendest romaanidest saaks veidi stiilselt vanamoodsa olekuga filmid kyll. või telesarja.

pealkirjakunstist

vana pealkiri: Venemaa oligarhide rida ähvardab harvendamine 

toimetaja: sul on peal näpukas
toimetaja: vist
toimetaja: kas "ridu" ei peaks olema?

koonlane: 25 tykki tuleb vist jah 3 ritta yles rivistada
koonlane:kui rea pikkuseks arvestada 8 oligarhi
koonlane:ja 1 jääb yle

uus pealkiri: Venemaa oligarhide ridu ähvardab harvendamine 

riik ei pea halvale kirjanikule maksma 6000 kr kuus

Mait Ando Raun karjub hyydja häälena kõrbes, et tema ja mõni tema sõber (Vilep? on keegi selle kirjaniku teoseid lugenud? nimi on mulle kyll tuttav, aga eesnime ega yhtegi pealkirja meelde ei tule) on ilma jäänud 72 000 kroonisest toetusest, mida kultuurkapital lahkesti kirjanikkudele jagab. 72 000 teeb 6000 krooni kuus.

Raun karjub põhimõtteliselt seda, et tema on nyyd vabakutseline ehk inime, kes peale kõrge kirjanduse loomise midagi nigu justkui ei teekski. ja et kulka peab talle selle eest raha maksma, muidu on see, et ta palgatööd ei tee ega äriyhingut ei asuta ega myyri ei lao, surmavalik. eks ta ole. kui ei ole raha, mille eest syya osta, ega põldu, kus see kasvaks, siis põle tõesti midagi syya. (huvitav, äkki ta ikka saaks oma tagaõues kardulat kasvatada? peaks teinekord vaatama, kui suur õu tal seal Supilinnas on.) ja siis ta karjub, et kulka raha saivad materiaalselt kindlustatumad ehk rikkamad inimesed kui Raun. ja et tema, Raun, kirjutab romaane. palju õnne. 

kulka pole ikkagi sotsiaalhoolekanne, vaid kunsti toetamise asutus.

pealegi, raha sai 66 taotlejast 40 tykki. kõva kaks kolmandikku. ainult viletsamad jäid välja. 

Kivastik, Mart; Kaus, Jan; Sommer, Lauri; Saluri, Piret; Lindepuu, Hendrik; Ruitlane, Olavi; Sauter, Peeter; Kotjuh, Igor; Kaevats, Mihkel; Mesikepp, Indrek; Viiding, Elo; Tungal, Leelo; Sildnik, Sven; Ilves, Aapo; Põldmäe, Asta; Teder, Tarmo; Käsper, Kalle; Tervonen, Marina; Ränik, Valeria; Tuulik, Jüri; Valk, Jaanus; Raud-Kalda, Piret; Meel, Mari; Hvostov, Andrei; Kareva, Doris; Rähesoo, Jaak; Malin, Jaan; Hirv, Indrek; Kangro, Maarja; Raudam, Toomas; Kompus, Marko; Kaldmaa, Kätlin; Vint, Toomas; Hellerma, Kärt; Saar, Anti; Kitsnik, Lauri; Krull, Hasso; Ehin, Kristiina; Park, Eeva; Vetemaa, Enn. 

täitsa ilus nimekiri on minu meelest. oleks raha minu jagada, oleks neist rahast ilma jätnud umbes neli ehk kymnendiku. (aga Raunale põleks andnud, äkist oli ilmajääjate hulgas ikka mõni parem kirjanik ja kah.) kolm tykki on nimekirjas selliseid, kellest ma ei oska maine põhjalgi midagi arvata, kas anda või ilma jätta. ja seitse on selliseid, kelle teoseid ma yhel või teisel põhjusel lugeda ei viitsiks (enam rohkem või yldse). mitte et ma ylejäänute omi väga loeksin või ostaksingi, olen yldse närb eesti kirjanduse tarvitaja viimasel ajal. a mis sest. 

raha jagasid Ilona Kivirähk, Janika Kronberg, Krista Ojasaar, Sirje Olesk, Signe Siim ja Mart Velsker. ise kah kulka raha taotlenud Indrek Hirv, kes muidu pidanuks jagajate ringis olema, hääletamisel osaleda ei saanud. Hirvega või Hirveta, on see minu meelest täiesti pädev kogu raha jagama. nende otsust selles vallas mina kyll usaldan, peaksid oskama mõistlikke otsuseid vastu võtta ja õiglaselt piiratud hyvesid jagada. 

seega: vilets kirjanik, kelle kõrge komisjon on tõesti väärituks tunnistanud, võiks raha teenida millegi muuga kui romaanide kirjutamisega. näiteks reklaame kirjutada, äkki õpib selle pealt romaanegi paremini tegema (vaadake Kaur Kendrit, eks). Tartus on mitu reklaamibyrood, mõni on isegi Supilinnas. paraku oleks vabakutseline kirjanik uue ameti valiku peale pidanud varem mõtlema, sest nyyd on kriis käes ja uusi kogemusteta inimesi enam naljalt tööle ei võeta. aga siiski, proovida tasub. yks Päevakera-nimeline firma on Supilinnas kah, kes eesti keeles kirjaoskajatele inimestele just kirjaoskuse eest maksab.

minu uus sõber

olen teda peaaegu nädal otsa öösiti unes näind.

vana, aga vastik dilemma

kui Ansip tõesti uskus, mida on tuleva aasta majanduskasvust kirenud, tuleks ta kuulutada teovõimetuks ja riigi juhtimisest eemaldada.

nii et jääb ainult lootus, et ta valetas. aga sellisel juhul tuleks ta võimult eemaldada valetamise eest. nagu Nixon, kes ei lennanud mitte pealtkuulamise, vaid valetamise eest. VH kysis: kas polnud mingit plaani teda Euroopasse ära saata?

selle postitusega käin taas kord omaenda veendumuse vastu, et mitmeparteisysteemis tuleks julmalt surnuks vaikida oma tegelikud poliitilised vastased. või siis need, keda sa yldse võimul näha ei taha. et tegelikult peaksin ma kysima: kes see A-tähega mees õieti on, kellest te räägite? et mina ei tea sellisest midagi. valitsusjuht? oot, valitsuses on meil ju praegu yks tore Võrumaa Navi kyla mees, naaskelterava meelega lõuapoolik nagu kõik selle kyla mehed, siis endine Tartu Ülikooli rektor ja endine kaitsepolitsei pealik ja siis veel yks Värskast pärit naisterahvas, yks Viljandi põllumees ja yks täitsa ilus muhulane. ylejäänud ei tule lihtsalt meelde, las nad olla.

loodan edaspidi vähem eksida ja kirjutada siin ainult sotsiaaldemokraatidest, Isamaa ja Res Publica Liidust ning rohelistest. nendest on võimalik moodustada mitu ysna sympaatset koalitsiooni-opositsioonikomplekti, igasyhes on inimesi, keda valida julgeks. rohelisi võib kiruda nende organisatsiooni sisemise ebaefektiivsuse pärast, mis jätab mitmeid säravaid mõtteid ja inimesi ripakile, sotsiaaldemokraate kohati liigse vasakpoolsuse pärast (aga muidu kipuvad nad olema täitsa tore konservatiivne erakond) ja IRLi kristlik-demokraatlike juurte pärast, mille võiks yks korralik erakond 21. aastasajal ometigi unustada, nagu näiteks AK ehk õigluse ja arengu erakond Tyrgis on jätmas oma islamiga seotud juuri (või vähemalt oli vahepeal, kui neil veel lootus Euroopa Liitu pääseda oli ja nad veel euroopalikke reforme tegid). usutunnistuse ja poliitika sidumine 21. aastasaja õhtumaal tundub lihtsalt kuidagi labane ja maitsetu.

njah, ja peale selle on IRLis veel mingi kamp kummaliste vaadetega, minevikku kinni jäänud või ajudeta rahvuslasi, kellel ei kipu olema elujõulise rahvusliku ideoloogia arendamiseks piisavalt kujutlusvõimet. a eks loodame nende rahvuslaste peale, kes sellesse nimekirja ei sobi.

ja veel: kas Jüri Pihl on tõesti Tallinna järgmine linnapea?

kui USA kriminaalõigus tunnistaks reinkarnatsiooni

teoloogilis-juriidiline kysimus, ent mitte kanoonilisest õigusest:

kui inimene mõistetakse mitmeks elueaks vangi, kas siis peaks ta reinkarnatsiooni tunnistavas õigussysteemis karistused järjest reaalselt ära kandma?

ja mis tingimustel teda ennetähtaegselt vabastada? hea käitumise eest nähtavasti.

*

kui virmalised vihtlevad, läheb ilm sulale. (Viru-Jaagupi)

lõhkusin eile tassi ära.

Lusitanica XIII [Portugali reisikiri]

Tipico
ehk
Pois täältä

Lennujaama saame lennukitaolise trammiga, mis Porto linnas metrood sõidab, poole teed maa peal. Campanha jaamas võtame камера хранения'st omad pakid, 3 euroopa rubla kysib masin pärast viiekohalist koodi, mille järgi meie raudkapi ära tundis.

Järgmise trammipeatuse nimi on Heroísmo. Selle nime andmise võimalikud põhjused panevad mind ikka veel mõtlema ja jäävad hämarapäraseks. Yks kahest keskealisest britist, kes lõpuks meiega sama lennuki peale tulevad, määrab 14punktises plokk-kirjas soome-ugri maailmakongressi kirja järgi ära, kust me tuleme, ja arutab seda teisega. Jube sant, kui su emakeel on yleilmne lingua franca. Ei mingit privaatsust. Meie kyll lobiseme neljakesi ohjeldamatult, ilma et oleks hirmu, et keegi muu aru võiks saada. Ajame omavahelised viimased arved ja rahaasjad joonde ja jutti.

Ja olemegi lennujaama tuttavvõõras hyperreaalsuses. It's just there it's a little different. Näiteks vööd ei kästa turvakontrollis vöölt võtta.

Loeks midagi? Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" portugali keeles?

Viimane pooltund, viimased poed. Mõttetud hargmaiste brändide poed, mis on kõikjal yhtmoodi, magusa ja napsi pood, kus vast veerand asju kohalikud, eriti muidugi portveinid. Lehepood, kus myyakse kõiksugu õhtumaa keeltes lehti ja portugalikeelseid raamatuid. Salman Rushdie "Saatanlikke värsse" lennukis lugeda? Portugali keeles? Vist ikka ei viitsi. Mingi raamat, mille pealkirjas on sõna "Graal". Harry Potteri eiteamitmes köide. Ikka portugali keeles. Dostojevskit, tõsi kyll, ei ole, kuigi muudes raamatupoodides ikka oli. Marssalite ega kindralite elulugusid vist ka mitte.

Hiljem saan E käest teada, et ka plaate myyakse sealsamas. Tõsi, kui sealt tulistvalu mööda tuiskasin teist või kolmandat korda -- viimsed meeleheitlikud katsed leida puuduvat kingitust -- ja hetkeks kaalusin lausa ingliskeelse turistiteatmiku ostmist (jätsin mõtte, kui olin jõudnud endalt kysida, mis maa või saare kohta siis yldse; mõttetu), kuulsin kõlaritest pateetiliselt fraseeritud tyypilist sõna "fa-a-a-a-do" (väga, väga tyypiline).

Pietà, aga ilma Ameerika M16 automaatrelvata

Käsitööpood, artesanato. Lävel tervitamas rahvariides naismannekeen, kelle riiete komplektil ega aksessuaaridel hinnasilte pole, ilmselt kuulub ta sisustuse hulka. Tartus Ryytli uulitsa käsitööpoes võib samasuguse mannekeeni vist paljaks osta, aga neid on seal ka mitu. Tikitud kaelusega meeste särk, mis esmapilgul kuigivõrd ei erine Ida-Euroopa omadest, maksab 54 euroopa rubla. Ehtelett -- mõttetud ja pisikesed asjad, ainus ilus ehe maksab 310 rubla. Mõttetult kallid jumalakujud, olematu valik, sealhulgas Pietà, mis mulle meenutab eelkõige Kivastiku "Savonarola tuleriida" Draamateatri lavastust reklaaminud plakatit, millel Malmsteni Kristus-Savonarola vabas käes on Ameerika automaatrelv M16. (Kaunis plakat, kust selle koopiat saada? Ah?) Võtmehoidjad, ilmetud. Mängukaardid nagu igal pool mujal, tarokikaarte pole. Ja siis mitmes suuruses kukkesid nagu Karlssoni lugudes. Ainult et see on Barcelosi kukk.

Jalgpallipood, mõttetu, ei yhtki huvitavat eraldusmärki. Oleks pidand Alfamast sõduripoest seersandiõlakud ikka ostma, ykskõik mis teenistuse omad nad siis olid. Isegi turvameestel on siin õla peal harilikult kaks linnukest, harvem yks või kolm. Politseinikel kipub olema kolm linnukest, millest alumisel täisnurkne jõnks alla, nii et ta M-tähte meenutab.

Asjatundjad: kohalik kultus põhineb ysna lollakal myydil

Leian VH yles. Räägin talle kohaliku butafooria poest, viin ta sinna. Viimases meeleheites räägin talle ära Barcelosi kuke ääretu populaarsuse taga seisva legendi, mille lugesin G-le saanud tassilt (A kinkis vist), enne kui see ära pakiti. Seal oli selges inglise keeles kirjas kultust põhjendav lugu, mille rääkimist ma seni olin vältinud, isegi kui keegi kysis. Aga nyyd siis kukub seegi kell ja ma jutustan, räägin ning pajatan:

Barcelosi linnas kypsetati hulk kypsetisi -- nagu "Imedemaa Alice'i" raamatus, torkas mulle pähe -- ja siis söödi need kõik salaja ära. Yks syyta mees anti vääralt selle eest kohtu alla -- nagu ärtu soldat "Alice'is", eks -- ja mõisteti syydi, kuigi kõik märgid näitasid, et tal syyd teps ei olnud. Mees palus kohtuisandalt veel viimast võimalust ennast syytuks tunnistada. Ja nägi yhte kukke korvis (ma nyyd ei tea, kas see oli sama korv, kus enne hoiti söödud kypsetisi või mitte). Mees ytles: "Kui see kukk kireb, siis ma olen syyta." Kukk kires ja mehel lasti minna.

"See legend on lollakas," arvab VH butafooriapoest kõrvale õlut jooma minnes. Ja tal on õigus, hoolimata kõigist ilmavaatelistest implikatsioonidest, mis loos sees on. Siiski laenas VH mulle paar cruzeiro't, et ma saaksin yhe kuke osta, nii et lind ehk minugi päästaks, vähemalt kingitusepaanikast.

Lennuk nagu maaliini buss ja Säästumarket

Ryanairi lennuki kohtumine rahvahulgaga meenutab kõige rohkem veneaegset maaliini bussi või isegi praegusaegseid Setumaa omi. Pileti peal istekoha numbrisi põle, rahvas istub, kuhu saab, otsib vabu meelepäraseid kohti, räägib omavahel valjusti, sebib ja sagib. Kõik kohad saavad lõpuks täis.

Lennuk hakkab vähehaaval meenutama Säästumarketit, sinises ja kollases teenindajad liiguvad ringi ja jagavad vana ja odava ilmega käru pealt yyratute summade eest odava ja kehva väljanägemisega koledates pakendites asju. VH pistab mulle näpu vahele reklaami, kus on toidupakendite pildid, umbes samasuguse, mida kõik suurjamyyjad meie postkastidesse topivad. Olen nördinud.

Ja loen edasi Gibsoni "Kõiki homse pidusid", mis ysna sobivalt kirjeldab Lucky Dragoni nimelise arvatavasti Singapuri päritolu odavpoodide keti toimimist koostöös sidus- ja partnerfirmadega (nende oma pank, milletaolise 7-Eleven Jaapanis kunagi mullu või tunamullu asutas, kullerteenistus GlobEx, tavaline föderaalne tigupostiteenistus). Ryanair reklaamib rongipileteid. E-st vasakul mängib yks lõngus, Che Guevara pilt desktopil, läpakaga Mah Jonggi.

kirjutatud
Porto ja Stanstedi vahel õhus
lehekuul 10221

kõigepealt telefonimyyjad, siis misjonärid

yle-eelmisel nädalal ja enne seda kiusasid mind aeg-ajalt ikka telefonimyyjad. yldiselt yritasid mulle myya raamatuid.

viimane pettis isegi algul ära. kui sulle helistab keegi, kes ytleb, et ta on kirjastusest V ja sina oled parasjagu lõpetanud yhe raamatu korrektuuri (mis sest, et muule kirjastusele, olen ysna mitmele tööd teinud), siis su mõte liigub loomulikult suunas: "appi, jälle tahavad tööd pakkuda!" aga tyhjagi. kysisin täpsustava kysimuse: "sa oled telefonimyyja?" tema vastu: "telefoni? ei." kysisin veel yhe täpsustava kysimuse: "sa ei paku mulle tööd, vaid tahad mulle kaupa myya?" sellest sai ta aru, ja möönis, et tahab raamatuid myya. mina raamatuid tema käest osta ei tahtnud ja nii me leidsimegi teineteisemõistmise.

varem yritas yks telefonimyyja mulle mingit raamatut veel myya, aga ta rääkis oma päheõpitud või pigem pähekulunud juttu sellisel toonil, et ma kysisin tema käest siiras imestuses: "oled sa kindel, et sa oled inimene, mitte masin?" see katkestas tema jutu, mis muidu kostis tõesti sedamoodi, nagu tulnuks ebaprofessionaalsel kombel sisse vuristatud lindilt või syntesaatorist, ja ma veendusin, et tegu oli ikka inimesega. telefonimyyki pole veel täiesti automatiseeritud, hea seegi.

võib-olla on oma osa sellel, et mu taskutelefoni laadija töötas ja ei töötanud vahepeal väga kaootiliselt (ostsin eile uue), aga nyyd pole mõnda aega ykski telefonimyyja umbest kaks nädalat mulle helistand, ilmselt on järg misjonäride käes.

Sampo panga peamaja ees tulid õhtal vastu yhed. kysisid, kas ma tahan tulla sinna ja sinna sel kellaajal, et jumalateenistus (või midagi sarnast). siis ma tundsin huvi, et kes nad siukesed on, kysitlesin neid õpetusliku päritolu koha pealt. vabakogudus. aga ei ole baptistid. ega miski muu meil ylemöödunud aastasaja viimasel kolmandikul levinud õpetus. Ameerikast on tulnud see õpetus. seal aga 1960ndail tuule tiibadesse saanud. ja et olla kõige lähemal metodistidele. mu huvi rauges, andsin visiitkaardi tagasi, ytlesin, et mind nad ära ei pööra. ja et ma olen nad ära määranud.

selle peale paistis veidi solvuvat teine, kes suurema jao aega vait oli old, kui esimene pyydlikult mu kysimustele vastas (ja ära vastas, vähemalt nelja plussi peale viiepalliskaalas!), ja tahtis teada, mis see mulle annab, kui ma nad nyyd ära määranud olen. vastasin, et ma määran ka linde ja autosid.

siis kysis mu käest, kas ma piiblit kunagi lugenud olen. mõtlesin ja meenutasin iseendas, mis tykke ma lugenud olen (kunagi aaaaaastaid ja aaaaaaastaid ja aaaaaastaid tagasi vana testamenti kuni vist kuningate raamatuteni, siis mõned aastad hiljem Luuka evangeeliumi, kunagi juba hilisemal ajal ilmutusraamatut, vist Juuditi raamatut, ilmselt ka mingeid tykke apostlite tegudest, päris viimati paari aasta eest Nikodeemose evangeeliumi, mida kanooniline komplekt ei sisalda, ja kindlasti midagi veel, arvestamata sekundaarseid käsitlusi ja, hm, näiteks vepsakeelset lastepiiblit, mida vepsa keele pärast lugesin; ja siis peaks mul olema riiulis liivikeelne uus testament, antud välja Helsingis kunagi Teise ilmasõja eel või ajal, mida ma ka sirvinud olen), leidsin, et see on ebaoluline, ja ytlesin ausalt, et mul on piiblist ysna ykskõik, et ma olen istunud yhe hoopis teistsuguse usulise yhenduse juhatuses ja et kuni nad minu elu institutsionaalselt segama ei tule, siis olgu aga. ja läksin edasi.

ja siis eile õhtul tuli trollipeatuses ligi yks noor poiss, kes kutsus piiblit lugema. (vist oli "lugema", mitte "uurima". kuigi ma väga kindel pole. hm.) kysisin kohe ära, ega ta mormoon ega jehoovatunnistaja ei ole, kuigi see väliste märkide järgi enam-vähem kindel oli. (yhtedel neist oli ju mingi piibliuurimise tegevusala väga tähtis. või -lugemise.) ei olnud. ytles, et siuke ja siuke vabakogudus. kysisin, kas baptist. tema ytles, et ei ole. ma kysisin: "kindel?" see on muide teine kord paari nädala jooksul, kui ma sellise kysimuse esitan inimesele, kes äsja on oma usulise kuuluvuse mulle teatavaks teinud. ma kahtlustan, et see võib -- vähemalt mõnes kontekstis -- olla ebaviisakas. nojah, aga too vabakogudus oli jälle Ameerikast. Bostoni kandist, rohkem ma teada ei saanud, sest jooksin trolli peale. kogunema pidid nad teises kohas kui need, kelle esindajaid ma Sampo Panga ees nägin, nii et ilmselt mingi teine yhendus. muid märke on ka, et need olid kaks pigem konkureerivat yhendust.

huvitav, mis edasi? tolmuimejamyyjad ukse taga kella andmas?

palju õnne gröönlastele

ja jätkuvat edu valitud teel.

mida teeb veebel minu unenäos?

ja yldse, mida see tähendab, kui kaks korda järjest sama nädala jooksul väljaõppeinstruktorist nooremveeblit unes näha? sellist suht värskelt Meegomäelt tulnud ja äksi täis ja muudkui aktsioonis, see tähendab, jalaväeryhma metsas muudkui aga õpetamas, sh eriti distsipliini osas.

Tink-Tingadi & Suprjadki said ametlikult kõvadeks tegijateks

Pärimuskultuuri auhinna laureaadid 2008 on selgunud

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuva pärimuskultuuri allfondi halduskogu (Igor Tõnurist, Angela Arraste, Alar Ojalo, Heli Kallasmaa, Janika Oras) valis 39 kandidaadi seast välja tänavused auhinna saajad. 

Pärimuskultuuri auhinna 2008 laureaadid on:

Regilauluansambel TINK-TINGADI ja KAI TINGAS (Lääne-Virumaa, Vihula) 

- järjepideva ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest kodukoha pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Folklooriansambel SUPRJADKI (Narva) 

- pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest vene, eesti ja teiste rahvaste pärimuskultuuri traditsioonide hoidmisel ja tutvustamisel.

Auhindade üleandmine toimub 16. novembril Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis kell 15.00 algava kontserdi ”Kultuuriruumi rikkus” raames (vt ka lisatud faili). Auhinna rahaline väärtus on 15 000 krooni. Ühe auhinna väljaandmist rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, teine koosneb Pärimuskultuuri allfondi kasvikutest ja Kultuuriministeeriumi toetusest. 

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu asutas pärimuskultuuri auhinna 2000. aastal eesmärgiga väärtustada pärimuse kandjate tegevust. Kaheksa aasta jooksul on välja antud kokku 21 auhinda.

Teate edastas

Anne Ojalo
Pärimuskultuuri auhinna halduskogu sekretär

Soome-ugri keelte sõnaraamatud: mis neid liidab ja mis lahutab

Sõnaraamatuseminar Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis

13.-14. novembril 2008 korraldab Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, Tallinn) seminari „Soome-ugri keelte sõnaraamatud: mis neid liidab ja mis lahutab“.

Seminari peateemana käsitletakse kakskeelseid ja etümoloogilisi sõnaraamatuid. Soome-ugri keeltes on palju sarnaseid grammatilisi jooni, nagu on ühist ka leksikograafias ja sõnaraamatuteoorias. Seega seisavad eri rahvusrühmade sõnaraamatute koostajad silmitsi mitmete sarnaste probleemidega.

Seminari ühe korraldaja, Eesti Keele Instituudi poolt välja antavate sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemetsa sõnul on „seminarile oodatud eelkõige sõnaraamatutöö tegijad ja huvilised, aga ka inimesed, keda huvitab meie hõimurahvastega seonduv“.

Seminaril esinevad mari, liivi, ungari, ersa, saami, udmurdi, komi, handi ning vadja keeleuurijad ja leksikograafid. Samuti on oodata ettekandeid kakskeelsete sõnaraamatute koostajatelt Eestist, Prantsusmaalt ja Poolast. Esitletakse ka eesti kirjanduse ühe tähtteose, Viivi Luige „Seitsmenda rahukevade“ vastset tõlget mäemari keelde (tlk. Valeri Alikov).

Seminari töökeelteks on eesti, inglise ja vene keel. Ettekanded algavad kell 10.00 Roosikrantsi tn. 6 asuvas Eesti Keele Instituudi saalis. Osavõtt on vaba kõigile huvilistele, ainult raamatuesitlusele pääseb kutsetega.

Lisainformatsioon:
Margit Langemets
Sõnaraamatute osakond
Sõnaraamatute peatoimetaja

Sven-Erik Soosaar
Soome-ugri keelte ja murrete osak. juhataja

segaselt lahe mardilaul

kuula siit:

mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
rahavakkad varisevad,
mart yppab, mart kargab,
maa myriseb, kari käriseb,
põllupiinrad põrisevad,
mart kylib põlluseemned,
mart kylib põlluseemned!

Hendrek Jantsoni lauldud mardilaul Tõstamaa kihelkonnast. minu täielik lemmik kõigi mardilaulude seas.

1861. aastal syndinud Hendrek Jantsoni kohta teab Taive Särje ja Koidu Ilmjärve koostatud "Eesti rahvamuusika" konspekt, et oli pärit Tõstamaa vallast Murru külast. 20aastaselt olla Hendrek olnud juba pulmalaulik. ta saanud käia kaks talve külakoolis ja kolmanda kihelkonnakoolis, elukutselt olla olnud aga hoopis rätsep.

kui ma nyyd õigesti mäletan, peaks temalt olema veel igasugu lindistusi, sh yks pulmalaul eesti rahvamuusika antoloogia plaadikogu peal.

veel mardilaule leiad järgmiste linkude alt:

• Pärnumaa omi
• Harjumaalt, Virumaalt ja Põhja-Tartumaalt
• vanalt Võrumaalt
• Mulgimaalt

Bertas on yleval ka suht põhjalik mardikommete kirjeldus.

kuidas kirjasõna sisse ära eksida

veidi naljakas on ennast avastada tegelasena raamatus, mida parasjagu toimetan. kusjuures rekursioon on nii perfektne, et olen tegelane just selle raamatu toimetajana. nagu vanast tuttavast kirjastaja selle raamatu kirjastajana.

see on see, kui tehakse raamat blogi valitud paladest (lisaks igasugu muudest kirjatykkidest, tuleb õigluse huvides märkida). ja tegelane olen õigupoolest selles blogi uuemas tykis, milles autor kogu kirjastamisprotsessist räägib ja mis veel vähemalt sellesse raamatusse ei lähe.

aga kui seda blogisissekannet lugeda blogist raamatusse minevate tykkide toimetamise vahele, siis tekib kyll siuke rekursiivne efekt. ja kui meeleseisund haakub sellega, mida autor pidevalt kirjutab, siis on klapp täielik. nagu oleksingi hakanud elama seda raamatut, mida toimetan. või siis naaberköidet.

parafiinist

Some monkeys, they use paraffin mixed with nitro. Paraffin has never, ever worked for me.

riik hakkab kährikuid ohjama

Kährikute ohjamiseks valmib tegevuskava
(Keskkonnaministeeriumi pressiteade, 7. november 2008)

Viimastel aastakümnetel on kährikute arvukus sedavõrd suurenenud, et loodusliku tasakaalu säilitamise huvides tuleb hakata seda loomaliiki ohjama.

Kährikute ohjamiskava koostamiseks teeb Keskkonnaministeerium koostööd zooloogidega ja on tellinud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogilt Harri Valdmannilt kähriku (Nyctereutes
procyonoides) ohjamiskava. Sel aastal valmib ohjamiskava sissejuhatav ülevaatlik osa ning teine pool, mis sisaldab arvukuse reguleerimise plaani, saab valmis järgmisel aastal.

„Kährik on Eestis looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik, sest oma toitumisega kahjustab ta meie pärismaiseid liike,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. Hooajaliselt toituvad kährikud maaspesitsevate lindude munadest ja poegadest ja võivad seega kogu pesitsusperioodi rikkuda.
Samuti toituvad nad meie kahepaiksetest ja roomajatest, kes on aga kõik kaitse all.

„Lisaks sellele kannavad kährikud inimesele ohtlikke parasiite,“ täpsustas Linnamägi. Kährik kannab marutaudi ja rebaste kärntõbe.
Näiteks 2004. aastal oli Eestis enam kui pooled marutaudi haigestunud loomad just kährikud. Õnneks on viimastel aegadel tänu vaktsineerimisele marutaud loomade seas vähenenud.

Kähriku ohjamiseks tuleb koostada tegevuskava, sest selle loomaliigi arvukus avaldab olulist negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimese tervisele. Selliste võõrliikide ohjamiskavade koostamise eesmärgiks on anda ülevaade liigi bioloogilistest iseärasustest kui ka vastava liigi arvukuse ja leviku kontrollimise meetodite planeerimisest ja seega loodusele mõju vähendamisest.

Ohjamiskava valminud esimeses pooles antakse ülevaade kähriku süstemaatilisest kuuluvusest ja sigimisest, geograafilisest levikust maailmas ja Eestisse levimisest ning võimalustest asustustiheduse selgitamiseks. Lisaks on käsitletud kavas kähriku poolt edasi kantavaid parasiite. Põhjalikult on räägitud ka kähriku toitumisest ja sellest, milliste pärismaiste imetajatega võib esineda toidukonkurentsi ja milliste liikide säilimisele võib tema kisklus osutuda ohtlikuks.

Kährik on tunnistatud kahjulikuks pea kõikjal Euroopas. Ohjamiseks kasutatakse jahti. Eestis ja ka mitmetes teistes riikides võib neid küttida aastaringselt.

Kährikute ohjamiskava esimese osaga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2900

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851
brita.merisalu@envir.ee

the fate of Akkala Saami

Corcaighist laments the extinction of the Akkala Saami language, generally repeating the propositions put forward by Wikipedia. I know little about the language or the sources but nevertheless some ideas crossed my mind. doubtless these may be erroneous and easily repudiated.

Akkala or Ahkkil Saami used to be considered a dialect of Kildin Saami. ironically, it was just the most recent chunk of Saami to be awarded the honour of a separate language by linguists. and there is quite a lot of documentation of Kildin from the past two centuries. that includes an almost mainstream dictionary of several tens of thousands words.

so: what is documented of Ahkkil Saami could well be found by looking into materials claiming to be either Kildin or Russian Saami or Eastern Saami (respectively Lapp). of course, you would have to know the toponyms, the villages or communities (the Northern Saami equivalent term is siida) and the families to look for.

in any case, even an Ahkkil literature could be constructed, if someone only had the will and the connections and the necessary Kildin proficiency to do so. some differences between Ahkkil and Kildin, moreover, could be traced by means of fieldwork conducted among speakers of neighbouring dialects.

(the blason populaire genre usually documents the peculiarities of a related neigbouring dialect or language, which has distinct differences from that of a native speaker. and, of course, there is the habit of mocking neighbouring accents, which -- according to my experience -- is not uncommon among the Northern Saami.)

the ten Saami languages form a chain or a continuum with one or two distinct boundaries blocking mutual intelligibility.

laul börsilõngustele

iga mees on oma pensioni sepp
ja oma fondi valaja
pangad põlevad, juhid lendavad,
aktsijad saavad meitele
meie põleme, meie hävime,
siis ei jää enam yhtegi fondi,
yhtegi-yhtegi haldajat

miks ja kuidas lähevad inimesed välismaale?

Tallinna Ülikool korraldab rahvusvahelise konverentsi rändepoliitikast

Neljapäeval, 6. novembril 2008 korraldab Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut rahvusvahelise konverentsi „Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses“ („Managing Transnational Migration. Comparing Transnational Migration Policies and Patterns in the World“). Konverentsil mõtestatakse piireületavuse sisu ja tutvustatakse kaheksa Euroopa, Aasia ja Aafrika riigi (nt Eesti, Soome, Prantsusmaa, India jt) rändepoliitika kogemusi.

Eesti üks keskseid tänaseid väljakutseid on leida positiivne tegevusjoon inimeste piireületava liikumise ajastuks. Kasvab vajadus korrastada vastuolu senise rahvusriigi ülesehitamisele keskendunud sisserännet piirava poliitika ning rahvastiku kahanemise, tööturu vajaduste, euroopastumise ja üleilmastumise vahel. Pikalt valitsenud Eesti rahvusriigi kindlustamisele suunatud tegevuspraktika muutub üha keerukamaks olukorras, kus suured maapiirkonnad tühjenevad elanikest ning töökätest on puudus, ohustades mitmete majanduse, ühiskonna ja rahvusriigi enda arenguks strateegiliselt oluliste tegevusalade arengut. Nende väljakutsete ületamiseks on vaja on uusi, konstruktiivseid lähenemisviise.

6. novembril toimuva konverentsi võtmeidee on arutleda, mil viisil on võimalik kujundada realistlik, ent siiski avatum rändepoliitika, mis ühilduks rahvusriigi ja ühiskonna sidususe vajadustega – suudaks ära kasutada piireületava rände tugevused ja vältida kahjulikke tagajärgi. Esinejad mõtestavad piireületavuse sisu ja tutvustavad mitmete maailma riikide rändepoliitika kogemusi. Konverentsi lõpetuseks tõlgendatakse ettekandeid tänase Eesti ühiskonna ja poliitikakujundamise kontekstis.

Konverents on seotud Euroopa Liidu 7. raamprogrammi uurimisprojektiga Trans-Net (Transnationalisation, Migration and Transformation: Multi-Level Analysis of Migrant Transnationalism; Piireületavus, ränne ja teisenemine: rände piireületavuse mitmetasandiline analüüs).

Konverentsi detailid:
-toimumisaeg: 6. november 2008, 12.00-16.00
-toimumispaik: Tallinna Ülikool (Uus-Sadama 5, U-225)
-töökeel: inglise keel
-osavõtt: tasuta
-eelregistreerumine: Kaie Lepik, kaiele@tlu.ee

Konverentsi ajakava leiate teate allosast.

Lisainformatsioon:
Leif Kalev
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi direktor
telefon: 6409 450, 5146111
e-post: leif.kalev@tlu.ee
http://riigiteadused.tlu.ee

Teate edastas:
Maiki Voore
Tallinna Ülikooli pressiesindaja
telefon: 6409142, 53326588
e-post: maiki.voore@tlu.ee
www.tlu.ee

Konverentsi ajakava:
12.00-14.10 ESIMENE OSA
Piireületav ränne ja Eesti
12.00-12.15 avasõnad

12.15-12.45 Leif Kalev (Eesti), „Rände muutus ja väljakutsed Eestile“

12.45-13.10 Pirkko Pitkänen (Soome), „Trans-Neti projekt ja rändepoliitika tagamõte“

Rändepoliitika kogemused: Euroopa
13.10-13.20 Rein Ruutsoo (Eesti), „Taasiseseisvunud Eesti rändepoliitika“

13.20-13.30 Mika Raunio (Soome), „Changing Finnish Immigration Policy“

13.30-13.40 Eveline Reisenauer, Jürgen Gerdes Germany (Saksamaa), „From Non-Immigration Policy to Selective Immigration Policy“

13.40-14.10 küsimused ja arutelu

14.10-14.40 vaheaeg

14.40-16.15 TEINE OSA

14.40-14.50 Kaveri Harriss (Suurbritannia), „UK migration policy under New Labour“

14.50-15.00 Aissa Kadri (Prantsusmaa), „Historical perspective of French policy about immigration“

Rändepoliitika kogemused: maailm väljaspool EL-i
15.10-15.20 Noureddine Harrami, Abdelmajid Hajji (Maroko), „International migration in Morocco: historical demographic and political aspects“

15.20-15.30 S. Irudaya Rajan, V. J. Varghese (India), „Towards a New Migration Policy: India's New Regime of Transnationalism“

15.30-15.45 küsimused ja arutelu

Kokkuvõtvaid tõlgendusi
15.45-16.00 Rein Ruutsoo kommentaarid ja arendused

16.00-16.15 küsimused ja lõpparutelu, konverentsi lõpetamine

J2 võib koondada 8 inimest

aripaev.ee uudisest lugesin välja, et seoses kaitseväelaste taustakontrolli minekuga kaitsejõudude peastaabi luureosakonnast (J2) ära kapo kätte võib J2 koondada 8 inimest.

paber, mis seda ytleb, on kättesaadav siit. kirjutatud on:

Eelnõu rakendamine toob kaasa kulusid, mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kulud hõlmavad endas võimalikke koondamisi seoses osa funktsioonide kadumisega kaitseväest. Selliseks funktsiooniks on julgeolekukontrolli läbiviimine riigisaladuse loa väljastamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. See funktsioon viiakse kaitseväest Kaitsepolitseiametisse ning seni nende ülesannetega tegelenud isikud ilmselt koondatakse. Koondatavate eeldatavaks arvuks on 8 ning koondamishüvitisteks kuluks 1,38 miljonit krooni.

Parzivali teekond

Juba kaks-pool aastat ratsas
Maalt maale Parzival,
Tee otse, mustal mullal,
Muld kõrbend jalge all.

Nii oma teed läks ratsa,
Oh päev, kuu, tähed need!
Et jõuda Jumalani
Nöörsirgelt pidas teed.

Kui vaenlane ees vastas,
Ta mõtles vaid: nii-nii,
Töö tegi mõõk, teed jätkas,
Ei vaadand tagasi.

Ja kõik, kes teda nägid -
Oo surm, külm valgus sa! -
Nii sõitmas teed ja naermas,
Ei seda unusta.

(Tankred Dorst)

linalähedane objekt

kinnisvaraettevõtte analüütiku sõnul on X küla linalähedane kõrghaljastusega arendusobjekt.

abilinapea juba oli. nyyd tulevad linalähedased objektid. ilmselt on linakasvatajatel mingi imagoreklaamikampaania käimas ning nad panustavad näilikele fröidistlikele keelevääratustele.

Sandor Liive hakkab Tallinna IT-pealikuks

nägin eile ööse kummalist und. olin reklaamikujundajate toas, millest oli tehtud Tallinna linnavalitsuse kontor. teadsin, et allun otse Edgar Savisaarele, kuigi teda polnud mitu kuud näha olnud.

minu vastas istus Eesti Energia praegune pealik Sandor Liive, kes oli tööintervjuul või palgaläbirääkimistel nii. kolmas voor või midagi sellist, igatahes oli enam-vähem kindel, et meie, see tähendab linnavalitsus, võtab ta tööle. aga ma ei teadnud asja taustast midagi, ilmselt seegi pisku selgus jutuajamise käigus.

igatahes oli tykk aega seletamist, mille võtsin ma kokku kysimusega Sandor Liivele: "nii et mina pean sulle ytlema, palju sa palka tahad?"

ta pidi vist tulema mingisuguseks itimeheks, kuskil oli või vedeles tema võtmehoidja või visiitkaart, mille peal oli kirjas, et ta on Eesti Energia itimeeste pealik. umbes nii, et ettevõtte juhtimisest viskas yle ja pidi tulema oma erialasele tööle tagasi.

unenägu ei olndu õudukas, vaid lihtsalt jabur. tolles hästi sisekujundatud toas oli igatahes kogu aeg väga õdus ja mõnus olla.

päeva sõna: abilinapea

mida võiks teha abilinapea? abistada pealinalakka? kanda põhirätipea rätti peas, senikaua kuni tal seda tarvis ei lähe? või varulina? või olla pulmas mõrsja linutamise ajal reservis, et äkki pärismõrsja kukub stressi käes ära, et siis linutatakse hoopis abilinapea?

igatahes nimetab Tallinna linn pressiteates Eha Võrku abilinapeaks.

Toorama hõimupäevadel

igal vorstil on kaks otsa

yks imestab: misasja, Urmas Ott ära surnud?

teine rõõmustab: teise lehekylje veeru-uudis nagu maast leitud!

esimene võtab kokku: ei ole halba ilma heata

paketid, nöör ja räim tomatis

yks ytleb: hakkame muudest huvitavatest asjadest nagu komp. pakett rääkima

teine möönab: kõlab huvitavalt. ma jätan selle sõna endale meelde

esimene imestab: kompensatsioonipakett – sa ei ole sellest midagi kuulnud?

teine meenutab: kuulnud olen. nagu piknikupakett, mis koosneb Pravdast, pooleliitrisest viinast ja räimest tomatis. seisab koos jõupaberist nööriga.

esimene soovib täpsustust: räim tomatist seisab koos nööriga?

teine selgitab pikemalt: pakett seisab koos jõupaberist nööriga. räim tomatis seisab koos kommunismi õndsuseõpetuse toel.

oh Island kyll

ytlemine "oh Island kyll" saab finantskriisi kerides sygavust juurde. kolm suuremat panka on riik enda hõlma alla võtnud. kohalik kroon kukkus nagu kivi, mille peale kehtestati midagi valuutakomitee sarnast. samas rahvas ostab välisvaluutat kokku ja kui riik ise ka pankrotti läheb, siis võibki "oh Island kyll" edaspidi viidata kõige hullemale.

umbjope on ingliskeeli anorak

ma ei teadnudki, et umbjopet nimetatakse inglise keeles anorakiks. umbjope on teatavasti siuke jope, mis tuleb selga panna yle pea. nagu linane hame, umbkuub või umbkasukas. ei käi eest lahti, kaeluses võib lõhe olla, mis käib lahti ja kinni, olgu siis paela, nööri, sõle või nööbiga.

tegelikult pärineb sõna anorak inuidi ehk eskimo keelest. aga siukest tyypi lõiget tuntakse ilmselt igal pool Põhja-Euraasia ja -Ameerika põhjapoolsetes kantides. ega ta siingi maal mõni aeg tagasi tundmata ei olnud. aga näe, nyyd tuleb Gröönimaalt Ameerika kaudu lausa poodidesse ja tuntud kaubamärkide all lausa.

Ansip võib olla ufo

Väljavõte valitsuse pressibriifingu pressikast.

Juhataja
Aitäh! Nüüd teie kord. Meil on selline kord, et ma annan mikrofoni, siis ma palun öelge oma nimi, väljaanne ja küsimus.

Anatoli Tafitšuk, Eesti Rahvusringhääling
Härra peaminister, miks on viimasel ajal räägitud tihti, nagu te oleksite pärit mõnelt teiselt planeedilt, mitte Eestist?

Andrus Ansip
Nojah, kui tihti nüüd sellest ikka räägitud on?

Anatoli Tafitšuk, Eesti Rahvusringhääling
Viimasel ajal.

Andrus Ansip
Ja kui tihti sellest ka viimasel ajal räägitud on? Kui nüüd hakata analüüsima seda, et kas ma olen teiselt planeedilt või sellelt planeedilt, siis tuleks mingisuguseid pidepunkte otsida. Kui ma mõtlen näiteks Steven Spielbergi filmile „E.T." siis mulle meenub sellest filmist, et inimese ja tulnuka vahel võib olla väga südamlik suhe. Kui ma nüüd mõtlen oma suhtele abikaasa ja lastega, siis ma näen seda sama südamlikkust. Selles suhtes see suhe ei väida väga kindlalt seda, et minu näol ei või olla tegemist tulnukaga.

Kui nüüd vaadata füüsilist keha, siis mulle tundub, et ma sarnanen väga inimesega. Kui pidada mind UFO-ks, siis UFO definitsiooni järgi peaksin olema tundmatu lendav objekt. Minu puhul on see lennufaas aeg-ajalt olemas, ma lendan lennukis. Aga küsimus tundmatusest on jälle lahenduseta. Maailma mastaabis ma väga tuntud ei ole, aga Eestis mind üldiselt tuntakse.

Ma pean tunnistama, et ma olen päris ausalt ja otsekoheselt teie küsimusele vastamisega raskustes. Mulle isiklikult tundub, nagu ma oleksin sellelt planeedilt ja mitte tulnukas ega kusagilt teiselt planeedilt.

Juhataja
Aitäh! Palun järgmine küsimus.

Andrus Ansip
Mis saadet ma nüüd kaunistasin praegu?

Anatoli Tafitšuk, Eesti Rahvusringhääling
Erisaadet. Esmaspäeval kell 20.30.

Helir-Valdur Seeder
Minu arvates on see küll positiivne, kui on avastatud ka mõni teine planeet, kus on elu.

Juhataja
Kas on veel, palun, küsimusi? Kas ma ei näe või ei ole käsi?

Andrus Ansip
Läbi sai. UFO-ga lõppes kõik.

Juhataja
Aitäh teile ja kõike head!

Lõpp

aitäh kaasvõitleja Nelele ja tervitused Haige Mõistuse Syndikaadile. kui ERR ja Vabariigi Valitsus selliste uudiste voo eest hoolitsevad, võib HMS pillid varsti päriselt kotti panna.

Maavalla Koda: riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik riigikohtu otsusest: "Riik raiub oma juuri"

Maavalla koja pressiteade

25.09.10221 (2008)

Riigikohus lubas ehitusmasinad Paluküla hiiemäele

Riigikohus tegi täna teatavaks otsuse jätta Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering kehtima. Planeeringu kohaselt tahetakse Kõnnumaa maastikukaitsealal asuva Paluküla hiiemäe nõlvale ja kõrvale ehitada kümneid ehitisi ja rajatisi ning arendada seal massiturismi ja korraldada suuri rahvaüritusi.

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist.

Halduskohus oli jätnud detailplaneeringu kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Puhkekeskuse arendaja on Kehtna vald. Hiiemäe kaitseks ja kavandatud keskuse vastu on sõna võtnud paljud nimekad teadlased ja ühiskonnategelased, maausulised ning need ligi kuus tuhat inimest, kes on ühinenud pühapaikade kaitse pöördumisega.

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul eeldab riigikohtu otsusele hinnangu andmine hoolikat juriidilist analüüsi. "Koostati ju ka kohtuotsust ennast ligi neli kuud. Ilma pikematagi on aga selge, et avaldatud otsus kõneleb looduslike pühapaikade seisundist tänases Eesti Vabariigis." ütles ta.

"Riigikohtu otsuses ega varasemates muinsuskaitseameti ja Rapla keskkonnateenistuse kooskõlastustes detailplaneeringule pole vähemalgi määral arvestatud folkloristide ja arheoloogiadoktor Heiki Valgu seisukohti hiiemäe vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kaitsest. Seega on meie riigis teadus ja ametnike otsuste tegemine vähemalt pühapaikade osas lahutatud," lausus Kaasik.

"Tähelepanuta on jäetud ka otsene usuvabaduse rikkumine, mis puhkekeskuse rajamisega kaasneb. Keskuse ehitised ja nende ümber käiv melu muudavad ajaloolise hiie kasutamise hiiena võimatuks. Riik, kes hävitab kultuuriväärtusega hiisi ja sülitab kodanike põhiõigustele, raiub oma juuri" lisas Ahto Kaasik.

Kehtna valla detailplaneering näeb ette Paluküla hiiemäele ja selle kõrvale terve puhkelinnaku ehitamise: sportlaste ruumid, motell, kämpingumajad, saun, kohtunike maja, parklad, telkimisplats, autokaravanide parkla ja teeninduspunkt, köök-WC-pesuruum, telkijate varikatus, suusastaadion, jalgpalliväljak, tenniseväljakud, korvpalliväljak, võrkpalliväljak, tulekustutusveevõtu kaev, varjualune, koppel ja lasipuu, suusatõstukid ja kunstlumetorustikud.

Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 550 hiit ja paar tuhat üksikut looduslikku pühapaika. Vähem kui viiendik neist on muinsuskaitse all. Neistki on paljude seisukord närune. Erinevalt kristlikest pühakodadest on enamik hiiekohti inventeerimata ja hävimas.
Tänavu kevadel kinnitas kultuuriminister Laine Jänes ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukava, hoiatades, et raha selle täitmiseks ei jätku.

Avalikkusel tasuks jälgida, kui palju näeb tänavune riigieelarve ette raha kristlike pühakodade remontimiseks ja kui palju ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks lõplikust hävingust. Eelarvenumbrid kõnelevad võrdsest kohtlemisest, usuvabaduse järgimisest ja headest valitsemistavadest enam kui poliitiline retoorika.

Lisateavet tel. 56 686 892, koda@maavald.ee

Austusega


Kadri Soon
Maavalla koja kirjutaja

kaotus kolmandas astmes

Riigikohus jättis Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtima

25.09.2008

Riigikohus rahuldas osaliselt Kehtna vallavolikogu kassatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata Lembi Sepa, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepa kassatsioonkaebused vaidluses, mis puudutas Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu kehtestamist. Riigikohtu otsusega jäi detailplaneering kehtima.

Planeeringuala asub Kõnnumaa maastikukaitsealal ning on kantud Natura 2000 eelvalikualade nimekirja. Samuti ulatub planeeringuala osaliselt Paluküla Hiiemäele, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks ning mida väidetavalt kasutatakse kultusekohana. Planeeringu kohaselt rajatakse sinna aastaringselt kasutatav puhke- ja spordibaas koos mäele paigaldatavate suusatõstukitega.

Kohtuvaidlus tõusetus sellest, et väidetavalt ei olnud detailplaneering kooskõlas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega ning detailplaneering ei tagavat Natura 2000 eelvalikualaks oleva piirkonna loodustingimuste säilimist.

Varemalt oli halduskohus jätnud kaebuse detailplaneeringule rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas detailplaneeringu osaliselt, vähendades sellega ette nähtud ehitiste ja rajatiste arvu. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebuse mõlemad pooled: nii Kehtna vallavolikogu kui Lembi Sepp, Aivar Jürisalu ja Arvi Sepp.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et Natura 2000 eelvalikualadel tuleb hoiduda keskkonnatingimuste olulisest muutmisest, kuid tõi välja, et Natura 2000 eelvalikualaks olemine iseenesest ei välista sellel territooriumil majandustegevust ja ehitamist. Riigikohus märkis, et majandustegevus on piiranguvööndites lubatud kooskõlas looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjaga, mis märgivad, et kaitsealal on detail- ja üldplaneeringu kehtestamine lubatud kaitseala valitseja, ehk konkreetsel juhul Raplamaa keskkonnateenistuse, nõusolekul. Selline nõusolek koos täiendavate tingimuste seadmisega oli keskkonnateenistuse poolt antud. Riigikohtul puudub alus mitte nõustumiseks keskkonnateenistuse arvamusega, mille kohaselt ei kahjusta planeeringus ette nähtud tegevused oluliselt Kõnnumaa maastikukaitseala loodustingimusi. Samuti pidas Riigikohus olemasolevat seadusandlust piisavaks, et detailplaneeringute kehtestamisel kaitsta Natura 2000 eesmärke.

Riigikohus kordas oma otsuses, et keskkonnamõjude hindamise aruande ja muude tõendite kohaselt ei tooks kavandatud tegevused kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi olulist negatiivset mõjutamist.

mida sööb kratt? vastab Mõtuse Kadri

kratt sööb putru, võiga loomulikult. kratt sööb kõige paremat sööki, mida teenrile anda ei raatsita. lugu on, kuidas sulane sõi pudru, mida talle ei antud, talle anti mingit lurri syya, korralik tangupudru tehti kyll, aga viidi laka otsa peale. sulane läks sõi selle ära ja roojas sinna asemele. siis tulid kratid, selles loos on alati kaks kratti. yks ytleb: "äk!", teine aga, et "puk!" (et puder), lõpuks saab teine ka aru, et täitsa äk on, panid maja põlema, ise läksid rattarummu sisse. sulane kuulis nende nõu pealt, kui maja põlema panna tahtsid, viskas rattarummu kah tulle põlevasse majja.

Mõtuse Kadri jutu kirjutas yles Kail Kudrus

Soome hullude scene: stalinistid, kriminoloogid, estofiilid

A alustab ausate inimeste pilkamist:
Xi ei tohi nimepidi nimetada, eriti meedias. Economisti kolumnist arvab peaaegu samamoodi.

B võtab vedu:
kui ma ei eksi, siis ta on see soomerootslane kes muudkui meie mõttetusest kirjab

A keerab tuurid üles:
kas nyyd ikka -rootslane? ta oli juba kymmekond aastat tagasi mingi hull, kes Helsingi Ylikooli aktivistide liste mingite hullustega pommitas. palju jaksas kirjutada juba toona.

B tõdeb:
teda naerdakse sealpool piiri kah vist üsna parasjagu

A laiendab teemat:
no sealpool piiri ongi ta mingi hull. stalinistide leht kirjutas tema eelmisele raamatule arvustuse. lehe nimi on Tiedonantaja. see soome hullude scene on ikka huvitav. kõiksugu frukte leidub. meil on ainult prohvet Priskilla ja nõid Tokroda.

B täiendab:
no too küsin-arutlen-vastan-Crusoe on ikka ka

A võtab oma sõnad tagasi:
ei, tegelt meil on ka huvitavaid nähtusi, aga soome hull kõlab poole lahedamalt lihtsalt. seal on see soomluse aspekt ka juures. lisaks hullusele. yks huvitav tõug on muidugi soomlastest estofiilid. juhul kui sa ei pea yhte ja sama indiviidi välja kannatama kaks tundi

B vahendab kogemust:
kuule ma kuulsin just raadiost ükspäev saadet nendega. keski Turu plekksepp avaldas ülevoolavat armastust meite vastu

A irvitab õelalt:
hihih. see võis olla huvitav kuulamine

B jätkab:
ohjaa... oli tunne, nagu päris saatejuht oli puhkusel ja oli oma tuttava mikri ette lükand, sest siukest heietamise soodustajat andis otsida. stuudios oli eestifänn, kes patras veerand tundi oma eelmistest ametitest

Tartus ei ole kümmet Vene sõjalaev

X ütleb:
Tartu sadamas ei ole 10 Vene sõjalaeva

X ütleb:
Russia, Syria: Russian Warship Report Baseless
September 22, 2008
A Sept. 19 DEBKA report saying 10 Russian warships have docked off the Syrian port of Tartus is baseless, sources in the Turkish coast guard and in Syria told Stratfor on Sept. 22.

Microsoft ja USA

uudis: S&P tõstis Microsofti krediidireitingu AAA peale.

kommentaarid:

A: jube jama. niimoodi nad ei suregi lähema viie aasta jooksul välja. ma ikka lootsin.
B: ole rahulik, enne default'ib USA oma võlakirjad.
A: no aga see on ju varsti.

Varjuoru sellide laulujupp

Nüüd mingem kähku, kõigest väest
ning üle mitmest süngest mäest,
kus udud maas, et võita taas,
me kuld ja kandled lohe käest.

homme jälle Uue Maailma tänavafestival

Nädalavahetusel toimub Uue Maailma tänavafestival

6. ja 7. septembril toimub Uue Maailma platsil ehk Väike-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Luha tänavate ristumiskohal Uue Maailma tänavafestival.

Festival algab 6. septembril kell 12 paraadiga, kus osalevad muusikud, tsirkuseartistid, Soomest kohale veerenud tünnilõvi ja paljud teised. Paraadi lõpus avatakse pidulikult ka Uue Maailma uusim tänavakunstiprojekt Rahukahur.

Selle aasta festivali au ja uhkus on värskelt avatav Uue Maailma seltsimaja, asukohaga Koidu 82. Mõlemal päeval on avatud tänavaturg ja palju muid toredaid tegevusi täiskasvanutele ja lastele.

MTÜ Uue Maailma Selts on 2007. aasta jaanuaris loodud Uue Maailma asumi elanikke ja miljööväärtusliku linnakeskkonna sõpru koondav ühing, mille eesmärgiks on muuta meie kodukant mõnusaks elukeskkonnaks.
2007. aasta tänavafestivali eest premeeris Tallinna linn Uue Maailma Seltsi "Aasta Kultuuriteo" auhinnaga. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit valis seltsi 2007. aasta kodanikuühenduseks.

Uue Maailma Seltsi tegevusi toetavad EEA Vabaühenduste Fond ja Tallinna linn.

Täpne festivali kava ja lisainfo:
www.uusmaailm.ee

ennäe, ELil on sõjaline komitee!

tõsine yllatus, et siuke asi on olemas ja et siukese asja pealik on kindral.

ELi sõjalise komitee esimees tutvub Eesti kaitseväega

Täna, 4. septembril alustas Eestis kahepäevast visiiti Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees kindral Henri Bentégeat.

ELi Sõjaline Komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise Komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes ELi Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida ELi Sõjalise Staabi tegevust.

Täna kohtub kindral Bentégeat kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga, kaitseminister Jaak Aaviksooga ja president Toomas Hendrik Ilvesega ning tutvub Tapa Väljaõppekeskusega ja küberkaitse kompetentsikeskusega. Homme kohtub kindral Bentégeat Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseriga.

Kindral Henri Bentégeat alustas teenistust 1967. aastal Prantsusmaa relvajõudude merejalaväeüksuses ning on teeninud erinevatel ametikohtadel alates teabeohvitserist kuni Prantsusmaa relvajõudude juhatajani. Euroopa Liidu Sõjalise Komitee esimees on kindral Henri Bentégeat alates 2006. aasta novembrist.

NB toimetused! Kindral Henri Bentégeat ja kindralleitnant Ants Laaneots annavad pressikonverentsi homme, reedel kell 10.50 Välisministeeriumis. Kui on soov osaleda pressikonverentsil, palume sellest teada anda hiljemalt kl 10 reede hommikul aadressile marek.kohv@mil.ee või helistada 717 1183.

Lisainfo: leitnant Andres Sang, 717 1172, 56 4481 759, sang@mil.ee
KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP
TEAVITUSOSAKOND
Juhkentali 58, 15007 Tallinn
tel 717 1181, faks 717 1158
e-post: press@mil.ee

(pressiteade 4. septembrist 2008)

Briti valitsejasugu Spencerid

Spencerite dynastia on möödunud aastasajal andnud vähemalt yhe Briti valitseja ja silmapaistva husaarist sõjapealiku, nimelt peaminister Winston Churchilli. yks teine Spencer, nimelt printsess Diana, sai lahutuse ja lõpuks autoõnnetuses surma enne troonile tõusmist, aga tema järeltulija, kes on juba sõjas käinud, jõuab ilmselt ikkagi Briti troonile. nyyd on BBC koostöös Pathéga teind valmis ilusa filmi Georgiana Spencerist, kellest sai Devonshire'i hertsoginna. temal oli laps krahv Greyga, keda mäletatakse ilmselgelt rohkem teesegu pärast, mis talle kord kingiti, mitte peaministri ameti pidamise eest. vahest kõige imepärasem on, et yks iirlasest kojamees sai oma palve peale loa syydata oma piibu sädemega Georgiana silmist.

eks näis, mida Spenceritel edaspidi pakkuda on.

Haanja, Manilaid, Hiiumaa – mine ELFi talgutele

Eestimaa Looduse Fond alustab sügistalgutega

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab selle nädalaga talgute sügishooaega.
„Talgud on suurepärane võimalus saada linnast välja ka sügisel. Aitab suurepäraselt suvejärgselt tekkinud värske õhu puuduse vastu!“ ütles ELFi talgukorraldaja Tarmo Tüür. Talgule tulija saab veeta nädalavahetuse mõnes kaunis Eestimaa paigas, nautida sügislooduse värve ja teha jõukohasel määral füüsilist tööd. Andes seeläbi oma panuse Eestimaa looduse heaks. Õhtupoolikud mööduvad loodusrajal, vaatamisväärsustega tutvudes ja kanuu- või linnuvaatlusretkel käies. Õige talgupäev lõppeb tulise sauna ja kosutava kõhutäiega.

Sügisestel talgutel ootavad looduses tegemist peamiselt pärandkoosluste taastamisega seotud tööd. See on hea aeg vastu hakata pealetükkivale võsale. Aga on ka näiteks kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elu- ja sigimispaikade hooldamiseks vajalikke töid.

Septembrikuus toimuvad kokku neljad talgud:

Talgud Haanja looduspargis
5. – 7. september 2008
Võsastuva pärandkoosluse taastamine. Ronime Suure Munamäe otsa ja käime retkel Piusa jõe ürgorus, kaeme Eesti kõrgeimaid liivakivi paljandeid.

Talgud Vaitka puisniidul
12. – 14. september 2008
Eesti ühe kaunima lammipuisniidu taastamine. Kanuumatk Koiva jõel Eesti ja Lätimaa piiril, sauna- ja lõkkeõhtu jõe äärses palkmajas.

Kõre talgud Manilaiul
12.–14. september 2008
Kõre ehk kaitsealuse juttselg-kärnkonna sigimislompide puhastamine ja süvendamine. Talgulisi võõrustab ning kõhutäie ja saunaleili eest kannab hoolt Riida talu. Teeme tutvust selle unikaalse saare ja siinse loodusega.

Kadaka talgud Hiiumaal Mudastes
19. – 21. september 2008
Kadaka talgud rannaniidu taastamiseks varasügisesel Hiiumaal. Vaatleme lindude sügisrännet ja naudime sookurgede kontserti.

Talgute kohta saab lähemalt lugeda ja end osalemiseks üles anda veebilehel: www.talgud.ee

Lisainfo:

Tarmo Tüür
ELFi talgukorraldaja
+372 53411020
tarmo@elfond.ee

(Eestimaa Looduse Fondi pressiteade 2. septembrist 2008)

kui vene keelt ei oska, õpi

Alo Naelapea kurdab, et noorem rahvas ei oska enam vene keelt. hämmastav, kuid tõsi. olen yritanud seda eitada, aga yha halvenimi tuleb välja. sestap: tehke endale vene keel selgeks, raisad.

abivahendeid: vene Google News, eestivene Delfi, lätivene Delfi.

märksõnu-hyydlauseid maausust

mõned märksõnad maausu kohta käiva yldharidusliku loengu tarbeks:

* maausk on mõnus
* meie pyha maa on siin
* igal teol on tagajärg
* igayks vastutab ega saa kunagi andeks
* maausk ei arva ega saa arvata, et ta on ainuõige

neid võib igayks, kes maausku sydamelähedaseks peab, ka t-särkidele trykkida või blogisse bänneriteks kujundada või muul kombel levitada. ega ma ei keela. kommentaarides võite lisa pakkuda.

Truba Taar´a

olli ma üü ülevalla

tulli ma üles hummogulla

refr: lelo jo lelo leelo lelo
Truba jo Taar´a armas Maar´a
kisla jo noori vel´oveli
muna-jo-pudõr mo sõsari
mis sa jo muistõ mullõ tulõ-õs
ku ma jo kosõ kolmõhavva jo

mühü ma pirdo ar palodi

tõsõ jo mühü tõrvasida

lätsi sõs vällä kaemahe

ussõ jo tsõõri moro pääle

näie jo valgõ veerüvädä

ao jo veere nõsõvada

ütest tulli tarõst tõrvasavvu
tõsõst tulli majast musta savvu
mii tulli majast kuldasavvu
hõhas jo savvu hõpõhõista

Peko andku head eelarvet

“Ma näen seda eelarvevärki juba pidevalt unes," ütles Ivari Padar.

yks kommenteerib:
unes tulevad vahel kõige paremad ideed

teine mõistab:
no selge. siis teame, miks ta nii hea minister on: eks Peko teatab talle unes, mis tarvis teha on

esimene imestab:
imelik, et ta alles nüüd on hakanud unes nägema

teine arvab:
aga enne nii keeruline aeg ka polnud

mida tegi Kaitseliidu ylem Ukrainas?

alamkapten Johannes Roska, tulevane Kaitseliidu ylem, keda tuntakse tänapäeval yldiselt kindralmajor Johannes Orasmaa nime all, teenis pärast enamlaste nn oktoobrirevolutsiooni Ukraina rahvuslikes vägedes, kirjutab meile Fred Limberg raamatus "Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond" (Boreas Publishing House, Cardiff 1980, lk 55). Eesti rahvusvägedesse tuli ta 24. märtsil 1918, nii et Ukraina eest jõudis ta seista oma pool aastat.

auastme järgi võiks arvata, et ta juhtis roodu või pataljoni. välistada ei saa muidugi ka staabitööd.

kui Saksa okupatsioonivõimud Eesti rahvusväeosad likvideerisid, arvas Eesti Ajutine valitsus Roska reservi, ylendades ta kapteniks (auaste vastab meie praegusele majorile - toona kehtisid meil veel Tsaari-Vene auastmed, nii et isegi Johann Laidoner oli olulise osa Vabadussõjast "polkovnik Laidoner"). Roska teenis seejärel Pihkva Vene valgete Põhjakorpuse soomusrongil sygisest 1918 kuni Vabadussõja alguseni, sest 5. detsembril määrati ta Eesti vägede 1. suurtükiväerügemendi 5. patarei ylemaks.

Ukraina kohta piirduvad nii Jaak Pihlau koostatud "Auraamat Eesti Vabariigi kaadriohvitseridele" (Umara, Tallinn 2007, lk 277) kui ka Mati Õuna "Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid" (Tammiskilp, Tallinn 2001, lk 71) yhe lausega, mis on peaaegu identne ylaltooduga. iseenesest oleks huvitav teada, kas Ukraina poole pealt oleks võimalik midagi täpsemat teada saada. aga eks see ole rohkem Kaitseliidu või kaitsejõudude peastaabi välissuhtluse kysimus.

aga Mati Õun kirjutab veel (lk 72):

"Peale Eesti uuel iseseisvusajal taaselustatud Kaitseliidu on Roska-Orasmaa elutööst meie päevini säilinud muudki. Näiteks suure osa eesti rahva suusatamisoskus. Ka siinsete ridade kirjutaja oli pikka aega arvamusel, et eestlaste suusatamisoskus on igipõline; aga tegelikult üldse mitte - suusatama õpetati meie praegune vanem põlvkond ja nooremate esivanemad alles kahe suure sõja vahel Kaitseliidu eestvõttel.

Ja kui mõne muinaslinna künkal või õuel satume pronkskaardile, kus on tähistatud kõik enne II maailmasõda teada olnud muinaslinnad, siis teadkem, et nende kaartide ülespanek oli Roska-Orasmaa initsiatiiv."

ilmselt mõtleb auväärt sõjaajaloolane suusatamise all siin suusatamist kahe kepi ja jalalabalaiuste suuskadega, mis vastavad Soome ja Eesti sõjaväe standarditele, yhildudes ka tänapäeva rahvusvahelise spordiäriga. see on kahtlemata tähtis tehniline innovatsioon. kuigi ka enne Kaitseliitu - juba kiviajal - on suusatatud lyhikeste ning laiade suuskade ja yhe kepiga, mis eeldavad veidi teistsugust tehnikat.

loe ka: Kindralmajor Johannes Orasmaa pani eestlased suusatama! (Kultuur & Elu)

a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand

It is fitting that in Semarang Hitam a newspaper appears embedded in fiction, for, if we now turn to the newspaper as cultural product, we will be struck by its profound fictiveness. What is the essential literary convention of the newspaper? If we were to look at a sample front page of, say, The New York Times, we might find there stories about Soviet dissidents, famine in Mali, a gruesome murder, a coup in Iraq, the discovery of a rare fossil in Zimbabwe, and a speech by Mitterrand. Why are these events so juxtaposed? What connects them to each other? Not sheer caprice. Yet obviously most of them happen independently, without the actors being aware of each other or of what the others are up to. The arbitrariness of their inclusion and juxtaposition (a later edition will substitute a baseball triumph for Mitterand) shows that the linkage between them is imagined.

Benedict Anderson
Imagined Communities
Reflections of the Origin and Spread of Nationalism
(Revised edition)
Verso, London & New York 2006
p. 33

even though self-sufficiency is long past

Volyen has been a subject planet several times in the past: its thoughts and beliefs are full of the vestiges of the Rhetoric of slaves. It has been an independent planet, using minimum contact with its planetary neighbours: the language of proud and self-sufficient isolation is still in use, even though self-sufficiency is long past. It has been a rapidly growing and ruthless Empire: songs, poems, heightened and emphatic speech of all kinds, still in use remain as evidence of this phase. It is an Empire falling apart and disconsolate in its present state: but its language has not caught up with its condition. It is soon to be a Sirian colony: well, it will not have to invent new means of expression, for the commonplaces of its epochs of servitude will only have to come forward again and find new life.

Doris Lessing
Documents Relating to the Sentimental Agents in the Volyen Empire
(Canopus in Argos: Archives)
Flamingo, Hammersmith 1994
p. 74

retoorikasõda: Saakašvili on Stalin ja Hitler

Venemaa saadik NATO juures ytles, et Saakašvili pole pyhak ja võrdles tema tegusid Lõuna-Osseetias kõige hullemate ekstsessidega, millega Hitler ja Stalin hakkama on saanud, kirjutas AFP.

Russia's envoy to NATO warned Monday that "the quality of cooperation" between Moscow and the Alliance would suffer if the NATO foreign ministers fail to reach a "responsible decision".

"We don't want to hear that (Mikheil) Saakashvili is a saint," he added, comparing the Georgian president's actions in the breakaway province of South Ossetia to the worst excesses of Hitler and Stalin.

siseriiklikuks tarbimiseks mõeldud sõnumites unustatakse ilmselt sellistes kontekstides Stalin ära. Vene riik on võtnud ette Saakašvilist fašisti tegemise ka kõige kõrgemate ametnike kõnepruugis.

õpi taimedega värvima Võnnu kihelkonna Kurista kylas

Tartumaal Võnnu vallas toimub ökoeluviisi ja ise tegemist väärtustav käsitöölaager „Tahan teha!"

Kurista külas Jaago talus võtab 20 noort naist 21.-24. augustil ette käsitöölaagri, mille kestel antakse osalejaile algteadmisi mitmetest looduslikel materjalidel põhinevatest käsitööliikidest. Õppepäevade kavas on taimedega värvimine, keraamika maapõletus, paberivalamine ja visandiraamatuks köitmine, vitspunumine ning viltimine. Lisaks sellele metsaretked materjalide kogumiseks, ehe maasaun, lihtne eluviis telklaagri või ateljeeaidas ööbimise näol ning kaunis Lõuna-Eesti loodus.

Laagri korraldajad, tekstiilikunstnik Airi Gailit ja hobikeraamik Inga Talvis, said mõtte õppepäevade korraldamiseks kohalike huvist. „Uskumatult palju on tekkinud käsitööhuviga naisi, keda paelub mitte üksnes traditsiooniline kudumine-õmblemine-heegeldus, vaid ka unustatumad või ebaharilikumad käsitööalad, millega igaüks enam kodus ei tegelekski", märgib Airi Gailit. Samas on maal võimalused erinevateks harrastusteks tunduvalt kesisemad kui linnas. Nii otsisidki kaks naist rahastajad ning tegid mõtte teoks.

Esmakordselt toimuv laager pöörab põhitähelepanu looduslikele materjalidele ja säästlikule eluviisile. Vitspunumine, viltimine, keraamika maa sees põletamine, vanast paberist uue valamine- need kõik on pikkade traditsioonidega käsitööalad, mis ei kurna keskkonda. Ka õppepäeva toimumiskoht- Lõuna-Eesti põlistalu- ja laagri eluviisid on keskkonnahoidlikud ja lihtsad. Õppepäevalised ööbivad vanas aidas või telkides, pesevad saunas ja keedavad süüa puupliidil.

Et vajadus säärase ettevõtmise järele on olemas, näitab kiirelt täitunud osavõtjate nimekiri ja toetajate abivalmidus. Käsitöölaagri toimumist rahastavad Eesti Kultuurkapital, Räpina paberivabrik ning Trükikoda Greif.

Info telefonil 5297919 ja Inga.Talvis@gmail.com

Gruusia meestelaul öölaulupeol ja mujal

pärimusmuusika keskus annab teada:

12-liikmeline meestelauluansambel Gruusiast jõudis öölaulupeo erikülalisena Eestisse

Täna hommikul jõudis Eestisse Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi, kes esineb erikülalisena homme Tallinna lauluväljakul toimuval öölaulupeol. Lisaks sellele annab 12-liikmeline noorte meeste lauluansambel teisipäeva õhtul kontserdi Pärimusmuusika Aidas Viljandis ning kolmapäeva päeval Kaarli kirikus Tallinnas.

Gruusia rahvamuusikaansambel Chveneburebi võttis teekonna Eestisse ette Gruusia Eesti saatkonna kutsel ning viibib siin välisministeeriumi ning Eesti Pärimusmuusika Keskuse egiidi all. Ansambel jääb Eestisse selle nädala neljapäevani ning nende päevade jooksul pakub meestele öömaja ja kosti Pärimusmuusika Ait Viljandis. „Esmalt tahame grusiine võõrustades avaldada neile oma jätkuvat toetust, teisalt teevad mehed ka tõeliselt head muusikat, mistõttu kutsun kindlasti kõiki kontsertidele,” kommenteeris Ando Kiviberg, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja.

Homsel öölaulupeol astub ansambel üles kolmest laulust koosneva tervitusetteastega öösel kell 1.20. Teisipäeval, 19. augustil kell 19.00 on kõik Gruusia toetajad oodatud kontserdile Pärimusmuusika Aita Viljandis. Kolmapäeval, 20. augustil kell 14.00 toimub Chveneburebi kontsert Kaarli kirikus Tallinnas. Kontserdipilet maksab 75 ja 100 krooni ning piletimüügitulust toetatakse Punase Risti kaudu ka Gruusias kannatada saanud tsiviilelanikke.

Lisainfo:
Ando Kiviberg
Eesti Pärimusmuusika Keskus, juhataja
telefon 524 0069

Kontakt Chveneburebiga:
Katre Ratassepp
Eesti Pärimusmuusika Keskus, avalike suhete juht
telefon: 509 6650
e-post: katre@folk.ee
www.folk.ee

Saakašvili: kas saame uue Karjala?

"Kas me saame uue Karjala, kus pole soomlasi alles? Kas me saame uue Kaliningradi, mis kuulub Venemaale?" nii kysis Gruusia president Mihheil Saakašvili pool tundi tagasi BBC otse-eetris intervjuud andes.

see oli vastuseks sellele, kui uudisteankur oli juhtinud tähelepanu, et suurem osa Põhja-Osseetia rahvast ei taha Gruusia alla kuuluda.

Saakašvili rääkis veel, et 80% Abhaasia sõjaeelsest elanikkonnast on välja aetud. et enne viimaseid syndmusi oli pool Lõuna-Osseetia rahvast etnilised grusiinid, kelle väljaajamine oli Saakašvili sõnul sõja eesmärk. lehvitas Human Rights Watchi raportiga, mis ilmselt on seesama, mis uudistesse jõudis.

***

mõned kommentaarid.


1. kas Saakašvili teab, et tal on retoorikatõbi?
aga kes teda sellest raviks?

tundub, et Saakašvili retoorikatõbi ei anna järele, kuigi ta mõtleb Soome välisministrist OSCE pealiku Alex Stubbi sõnade peale: Saakašvili ytles, et ei mängi syydistamismängu (blame game). nimelt seda syydistamismängu heitis sellesama sõnapaariga Stubb ette mõlemale osapoolele Moskvas kõrvuti Sergei Lavroviga pressikonverentsi pidades. vähemalt Saakašvili yritab õppida.

samas on Saakašvili temperamentsed esinemised tema kerge, ent ysna iseloomuliku aktsendiga inglise keeles omamoodi atraktiivsed. need eristuvad selgelt vastaspoole kivinäoga tšekistide ilmetust KGB-kooliga kistud naeratustest ja pikale venitatud tyyphämast. see annab talle propagandasõjas kindla eelise.


2. tšekisti silmad ega sõnad ei peegelda tema hinge
(ega ilmselt ka midagi muud)

kui tšekisti silmadesse vaadata, siis sealt ei näe tõesti midagi. konflikti ametlik nägu Vene poolelt on nyydseks asepeaminister ja kunagine väga edasipyydlik ja ysna edukas välisluuraja Sergei Ivanov (lisaks formaalselt korrektsele inglise keelele oskavat ta rootsi keelt). kui ta Euronewsile intervjuud andis, ytles reporter kysimuse taustaks, et pealtnägijad on näinud, kuidas Vene väed on rynnanud tsiviilobjekte ja -isikuid. seepeale Ivanov syydistas Saakašvilit goebbelslikkudes valedes ja öeldes, et pealtnägijaid ei tohi usaldada. see on Vene poole retoorikas iseenesest uus tase.


3. karjalased surevad vanas Karjalas välja

vana Karjala kohta veel seda, et tõenäoliselt pidas Saakašvili silmas Venemaa Föderatsiooni kuuluvat Karjala vabariiki, kus on põlisrahvaid praegu Wikipedia vahendatud 2002. aasta rahvaloenduse andmeil 10,7%. täpsemalt:

• karjalasi elas 2002. aastal Karjala vabariigis 9,2% rahvastikust ehk 65 651 inimest. võrrelduna 82 aasta taguse 100 781 inimesega, kes moodustasid 37,4% rahvast on vähenenud lisaks suhtarvule ka absoluutarv, kuigi need numbrid ei ole yksyheselt võrreldavad: toona oli Vene poole Karjala lihtsalt pisem Kannase ja muude alade võrra, mille Venemaa sai Soomelt kätte alles pärast Teist maailmasõda.
  
• soomlasi elas 2002. aastal Karjala vabariigis 2% ehk 14 156 inimest. aastal 1926 oli neid 2544 inimest ehk 0,9% rahvast. määratu vahe tuleb sellest, et suurem osa praegu Karjalas elavaid soomlasi on ingerisoomlased, kelle Stalin kyyditas Ingerimaalt. tagasi Ingerisse neil pöörduda ei lubatud, osa tuli Eestisse, osa läks Karjalasse. nii et Karjalas pole soomlased enamasti mitte põlised, vaid stalinistliku ja poststalinisliku nõukogude rahvuspoliitika survel tulnud immigrandid. tõsi kyll, ingerisoomlasel on Karjalas kohaneda ja isegi rahvuslikku identiteeti ning keelt säilitada lihtsam kui aseril või kasahhil või tatarlasel, kellest või kelle järeltulijatest saavad Karjalas tõenäolisemalt ja kiiremini venelased. (venelasi on Karjala vabariigis kokku 76,6% rahvastikust, nii et võrdluseks vaadake näiteks Jõhvit või Kohtla-Järvet või mõnd muud postsoveedi rahvaste sulatuspotti: kas eristate tatarlast ja ukrainlast venelasest?) oluline on, et soome keeles on Karjalas läbi nõukogude aja ilmunud ajalehti ja raamatuid. soome keele ametlik staatus on Stalini ajast peale olnud palju kindlam kui karjala ja vepsa keelel, nii et kogu karjala ja vepsa päritolu haritlaskond on pidanud 1930ndatest perestroikani kasutama soome keelt, kui nad omas keeles kirjutada tahavad. (nagu võrukesed meil.)
  
• vepslasi oli samadel 2002. aasta andmetel 4870 inimest ehk 0,7% Karjala vabariigi rahvast, 1926. aasta andmeil oli 8587 inimest ehk 3,2%. oluline muutus on ka see, et valdav osa vepslasi enam vepsa keelt ei oska. iga seitsmes veel oskab, aga ma kyll pole näinud yhtegi omavanust või endast nooremat vepsa keele oskajat, kuigi noori vepslasi olen kohanud ikka mitukymmend. tegelikult: yhe endast umbes neli aastat noorema kohta pole ma lõpuni kindel, äkki tema oskab. uurin välja, kui võimalus tekib.
  

4. mitu osseeti on?

enne retoorikasse laskumist mõned numbrid aastatest 1996-1998, millega ma ei suuda praegu veel yhtegi endale meeldivat seisukohta tõestada. (töö käib, yritan välja mõelda.) niisiis, lugejal võiks olla huvitav teada:

• Venemaa Föderatsioonis elas 402 000 osseeti, neist osseedi keelt rääkis 384 000, ykskeelseid ehk ainult osseedi keelt oskavaid inimesi on neist 37 000.
  
  
• Põhja-Osseetias elas 335 000 osseeti, neist osseedi keelt rääkis 334 000. (Põhja-Osseetia on Venemaa Föderatsiooni kuuluv vabariik, mis asub Lõuna-Osseetiast vaadates teisel pool kõrgeid Kaukasuse mägesid. ainsaks yhendusteeks kahe Osseetia vahel on Roki mäekuru tunnel, mille kaudu Venemaa Lõuna-Osseetiasse vägesid juurde tõi. selle tunneli õhku laskmata jätmist heitsid Gruusiale ette nii kindralleitnant Laaneots kui ka kolonelleitnant Kunnas. Põhja-Osseetia pealinna nimi on Vladikavkaz.)
  
  
• Gruusias elas 164 000 osseeti, neist osseedi emakeelega 126 000.
  

praeguseks on olukord kahtlemata kõvasti muutunud. nagu öeldud, pärinevad andmed aastaist 1996-1998. kaevasin nad välja riiulis olevast raamatust, mille korrektne viide oleks selline:

М.И. Исаев. Осетинский язык // Rmt: Г. Д. МакКоннелл, В. Солнцев, В. Михальченко. Письменные языки мира: Языки Российской Федерации. Социолинвистическая энциклопедия, Кн. 1. Российская академия наук, Москва 2000, lk 353-369

5. Gruusia oleks osseedi kultuurile parem kui Venemaa

arvestades numbritele eelnud Karjala-juttu ning pealiskaudselt tundes muid rahvuspoliitika asjaolusid Venemaa Föderatsioonis tundub mulle kyll, et Lõuna-Osseetia integreerimine Gruusia riiki annaks ilmselt osseedi keelele ja kultuurile uue eluvõimaluse.

miks ja kuidas?

esiteks, Gruusia ei saa ka kõige parema tahtmise juures rakendada enam samu etnilisi protsesse, mis Venemaal nii või teisiti toimivad ja vähemusrahvusi venestavad. ukrainlased ja armeenlased Eestiski on veidi teistsuguses seisus kui Venemaal, olgu nad siin kas või Venemaa kodanikud.

(näiteks hariduses läheb vähemuskeeltel Venemaal yha sitemini, mida aeg edasi, arvasid praktikud ja asjatundjad soome-ugri maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis.) kui Lõuna-Osseetias jääb võimule vene tšekistide klikk, pole neil kyll mingit huvi arendada osseedikeelset haridust ega

teiseks, Gruusia riik ja yhiskond toimib kartveli enamuskeeles, kuid sealjuures on Gruusia oma teoreetiliselt puutumatute ja terviklike piiride sees etniliselt vaadates yks paras pisike impeerium. nagu Hispaania. Abhaasiast ja Adžaariast räägitakse lisaks Osseetiale ysna palju. aga lisaks jagunevad isegi grusiinid nelja lõunakaukaasia keele vahel, lisaks kartveli keelele veel mingreli ehk megreli, svani ja lasi keel. arvestades seda kohalikku mitmekeelset keskkonda, oleks igati sobilik ja tõenäoline areng Hispaania tyypi põhiseadusliku korra poole, kus vähemuskeeltele antakse volilt õigusi ja avalik sektor neid keeli toetab. (just täna nägin baskikeelset Mozilla Firefoxi brauserit.) Ekspress kirjutas täna, et Indrek Tarand olla käind seal Hispaania õiguskorda õpetamaski, kui Mart Laaril vahepeal väga kiire oli.

kolmandaks: kui osseedid on jagatud kartvelikeelse ja gruusia natsionalismile kalduva Gruusia ja venekeelse ning vene natsionalismile kalduva Venemaa Föderatsiooni vahel, puuduks (yle)järgmisel põlvkonnal võimalus ja vajadus omavahel vene enamuskeeles suhelda. sellisel juhul peaks osseedi kirjakeel jääma yheks ja jagamatuks, nii et Gruusias keelatud asju saaks trykkida Venemaa poolel ja Venemaal keelatud asju trykkida Gruusias. ja siis levitada, kus vaja.

neljandaks, laiemalt ja yldisemalt: ykskeelne osseedi yhiskond pole praegu kardetavasti nii või teisiti võimalik (suurt osa raamatuid lugema ja elulist infot hankima peaksid osseedid niikuinii mõnes suuremas keeles), niisiis võib poliitiline piir keset osseedi kogukonda olla etnilist identsust ja rahvuskeele positsiooni tugevdav faktor, nagu põhjasaami keelt rääkivate saamide jagatus Norra, Soome ja Rootsi vahel on tinginud põhjasaami keele saamise enam-vähem kõikide saamide omavaheliseks suhtluskeeleks. kahe või kolme riigi toetus yhele väikesele keelele on arvatavasti kõvem sõna kui yhe riigi ebakindel toetus.

aga kas see asi poliitiliselt läbi võiks minna, ei kujuta ma teps mitte ette. ootan ka vastuargumente.


6. USA avas retoorikasõjas avati uue rinde
(kuigi ysna vana ja tuntud kindlustuste liini peal)

nii. BBC uudisteankur nimetas äsja USA ja Venemaa vahel toimuvat sõnasõda Gruusia asjas otsesõnu retoorikasõjaks. sel puhul selgitan, miks nii palju retoorikast mõtlen kogu selle konflikti juures. nimelt loen juba veidi rohkem kui nädal aega Doris Lessingu epistolaarset ulmekat sentimentaalsetest agentidest in the Volyeni impeeriumis.

seal antakse sõna enamasti spioonidele, kes peavad haiguseks poliitilist retoorikat, mis kaasneb sõjategevuse ja muu vaenuga (revolutsioonide, impeeriumide valitsemise ja laiendamise, mässude, valimiste, kohtuprotsessidega). muidugi, põhiline haiguse tundemärk on retoorikasse uskumine: valitsejad, kes oma retoorikat usuvad, ei pea agentide tööandja aastatuhandetepikkuse kogemuse põhjal kuigi kaua pukis. ja kuivõrd need agendid töötavad poliitiliselt väga tuleohtlikes tingimustes ja ennasthävitavale dementsusele kalduva rahva seas, on seal retoorilisi tõbesid jalaga segada. epideemiliselt ja tyytuseni.

yldiselt tundub agentide tööandja ehk Canopuse valitsus retoorika tarvitamist pidavat ebaeetiliseks ja võitleb selle leviku vastu (ysna romaani algul asutab põhiline raportöör ajaloo uurimise instituudiks maskeeritud retooriliste haiguste haigla, kus ravitakse õnnetut kaasagenti ja hiljem kohalikku progressiivset võimukandjat/vastupanuvõitlejat), samas kui mõned võistlevad suurjõud aga kasutavad kõiksugu ideoloogia ja retoorika levikut ära, et oma mõjujõudu kasvatada (põhiline vastasagent asutab retoorikakooli, millesarnaseid olla tegutsenud meiegi planeedil ehk Maal kaks tykki, yks vaimulikuks seminariks maskeerituna, teine poliitikakoolina). retooriliste haiguste haiglast kirjutas hiljuti ka Oop, kes mulle õigupoolest raamatugi laenas.